Foto: Peeter Anijalg
Pruunkaru Alutaguse vaatlusplatsil
Pruunkaru, hundi ja ilvese arvukusest on päris usaldusväärsed andmed aastast 2003. siis töötati välja ning rakendati tänapäevane suurkiskjate seiresüsteem.
Vaata äsja ilmunud teost:
Eesti keskkonnanäitajad 2012
Liikide levikut ja populatsiooni suurust hinnatakse reproduktiivsete pesakondade põhjal, mis väljendavad kõige paremini ala püsivat asustatust.
Pruunkaru Ursus arctos
Pruunkaru arvukus on tõusnud aastatel 2003 - 2008 ja on seejärel püsinud stabiilsena. Aastate lõikes poegib meie metsades igal aastal 65 - 70 emaslooma. Karude arvukuse kasv pole seotud asustustiheduse suurenemisega tuumikalal, pigem liigi levikuala laienemisega peamiselt Lääne-Eestisse.
Foto: Arne Ader
Hunt. Kloostri luht, Matsalu
Hunt, hallhunt ehk susi Canis lupus
Huntide küttimise arvulised piirangud kehtestati 2001. aastal. Kuni 2005. aastani oli hundi populatsioon madalseisus seoses intensiivse ning puudulikult reguleeritud küttimisega. Viimastel aastatel on hundipesakondade arv kõikunud 17 ja 32 vahel. Suhteliselt vähearvukad hundid on kõrge juurdekasvupotentsiaaliga ning iga sigiv emasloom mängib olulist rolli liigi arvukusele. Nii ongi aastati huntide arvukuses suhteliselt suured kõikumised ja arvukuse prognoosimine keerukas.
Foto: Sven Začek
Perekond
Ilves Felis lynx
Ilveste küttimislimiiti Eestis asuti rakendama 2002. aastal. Liigi arvukus saavutas maksimumi aastatel 2008 - 2009 ja on sellest ajast alates vähenenud. Languse peamiseks põhjuseks viimastel aastatel on olnud populatsiooni loodusliku juurdekasvumäära oluline vähenemine koos küttimissurve suurendamisega.
Languse põhjuseks peetakse metskitse, kui ilvestele olulise saakliigi arvukuse mitmekordne langus 2009 / 2010. aasta talvel, mis oli ebatavaliselt pikk, lumerohke ja külm. Saakliigi isendite järsu languse tõttu tekkis meil olukord, kus ilvese arvukus 2010. aastal ületas nn keskkonna kandevõime. Usutavalt on tegu ajutise ilminguga.