Tekst: Jaanus Elts, Eesti Ornitoloogiaühing
Fotod: Arne Ader
Alanud on järjekordne talilinnuloenduste hooaeg. Loenduste aruande, koos maailma esimese talvise põllulinnuindeksiga on üleval ühingu kodulehel: http://www.eoy.ee/sites/default/files/tegevused/tvl/TLL2012.pdf
Lindude talvitusolud mõjutavad oluliselt lindude pesitsusedukust ja populatsioonide seisundit tervikuna. Mida suurem hulk lindudest karmis või heitlikus talves hukub, seda väiksem on kevadel pesitsema asuvate paaride arv. Kui karm talv kestab tavatult kaua, kurnab see linde ja nad asuvad pesitsema normaalsest hiljem ning kurnadki jäävad harilikult väiksemaks.
Aastatel 1987 kuni 2011 võib arvukust pidada stabiilseks üheksal maismaa talilinnul, arvukus tõusis viiel ja langes seitsmel liigil.
Rohevint
Viimase veerandsaja talve jooksul on mõõdukalt tõusnud rohevindi arvukus. Indeks kajastab selgelt ka rohevintide hulgas puhkenud haiguspuhanguid, mis peatas aastaid kestnud arvukuse tõusu. Viimasel talvel on liigi arvukus uuesti kosunud.
Mõõdukalt tõusnud on haki arvukus, kuid pärast 2008. aasta kõrgseisu on see pidevalt langenud.
Pasknääri talvine arvukus on suurenenud, ilmselt mõjutab trendi hinnangut viimane tugev invasioon 2009. aasta sügisel.
Puukoristaja talvine arvukus ei ole küll kõrge, aga neid esineb hajusalt paljudes kohtades ja seepärast on nende arvukuse mõõdukas tõus hästi jälgitav.
Musträsta talvine arvukus on mõõdukalt tõusnud, kuid tema arvukus oli selgelt kõrgem sajandivahetuse paiku ja arvukus tõusis ka viimasel talvel.
Porr
Stabiilse arvukusega on olnud porr, hallvares, ronk, suur-kirjurähn, sinitihane, tutt-tihane, rasvatihane, põldvarblane ja leevike. Viimase liigi puhul esines 2000. aasta sügisel väga tugev invasioon.
Hallvarese puhul väärib märkimist, et tema arvukus on viimased neli aastat langenud.
Ronga arvukus tõusis ligemale kümme aastat ja saavutas maksimumi 2010. aasta jõululoendusel, kuid viimasel talvel on see märgatavalt langenud.
Suur-kirjurähnile on nn käbiaastatele omased invasioonid. Eriti selgelt väljendus see 2008. aasta lõpus, mil arvukusindeks oli kuni kolm korda kõrgem.
Ohakalinnud
Langeva arvukusega on olnud ohakalind, kodutuvi, põhjatihane, sootihane, koduvarblane, harakas ja pöialpoiss. Viimasena mainitud liik on väga tundlik karmide talvede suhtes ning tema arvukus langes väga madalale talvel 2009/2010 (arvukusindeks oli kõigest 0,13). Praktiliselt sama madal oli liigi arvukus ka talvel 2001/2002.
Ohakalinnu arvukus oli kõrgseisus 1990-ndate alguses, kuid viimased neli aastat on arvukus olnud väga madal.
Kodutuvi ja haraka arvukused olid kõrged talilinnuloenduste algusaastatel ning langesid oluliselt 1990-ndate teises pooles, kuid on viimased kümme aastat püsinud stabiilsena.
Kõik uued talivaatlejad on oodatud! Talilinnuloenduste juhendi leiab ühingu kodulehelt, soovi korral saab lisateavet: