Fotod: Arne Ader
Tõmmuvaerad
Tõmmuvaeras Melanitta fusca
Mustvaeras Melanitta nigra
Tõmmuvaerad on meil nii pesitsejad, päris arvukad läbirändajad kui talvitujad, seega võime neid kohata aasta läbi. Rändeajal kohtame nii rannikumerel kui Peipsi vesikonnas.
Tõmmuvaeraste sulestikus ei toimu aastaringseid muutusi, nii puhke- kui hundsulestik on samasugused. Nagu partlastele kohane erinevad üksteisest emas- ja isaslinnu sulestik. Isaslinnul on see süsimust, veidi värvi on nokal: see on kollakaspunane, väikese musta nokakühmuga. Silma juures on väike kontrastne valge täpp. Emaslinnu sulestik tagasihoidlikult mustjalt pruun. Kaal kõigub kilost pea paari kiloni. Talvituma võib jääda kuni paarisaja tuhande linnuni.
Tõmmuvaerastel on lennul hästimärgatav valge tiivalaik. See eristab neid ka mustvaerastest.
Mustvaerad rändel
Vist ainuke päris täiesti musta sulestikuga part, vaid nokk on oransh. Emaslind on tumepruuni sulestikuga, põsed vaid veidi heledamad ning kollakas täpp nokal. Hea vaatlustoru peab olema. Tõmmuvaerastest väiksemad ja kergemad. Talvitujaidki vähem kuni tuhat lindu. Toituvad sarnaselt teistele sukelpartidele rannakarpidest, vähilaadsetest ka harjasussidest.