Pildistas ja mõtiskles Urmas Tartes
Talvekuu lumi näitas ennast vaid paariks päevaks. Edasi järgnes aeg, mille iseloomustamiseks kasutatakse vahel sõnu pime aeg. Kooljakuu metsa on vahel iseloomustatud sõnadega tume mets või must mets. Pime on see mets vaid sellele, kes autotulede paistest või valgest toast äkitselt metsa satub. Harjunud silmadele on see põnev, salapärane, veidi heidutavgi, aga eriliselt rahulik mets.
Tõsi ta on, et põhilise osa ööpäevast võtab enda alla pimedam aeg. Päev on kaks korda lühem. Aga see päev on eriline. Päike ei tõuse kunagi taevas väga kõrgele. See tähendab, et kui päike pilvede tagant lahti pääseb, on tema valgus eriliselt helge. Fotograafid nimetavad sellist valgust kuldseks valguseks. Vahest iseloomustabki kooljakuud hoopis kuldse valguse aeg. Musta metsa kõrval.