Fotod: Arne Ader
Urvalinnud lepaokstel
Urvalind Carduelis flammea
Mõnedel aastatel meil päris arvukad talvitujad, aga eks see oleneb talvise hulgulindude toidulauast. Vaid mõnel üksikul korral on urvalinde meil pesitsemas täheldatud see toimub metsatundra ja taiga vööndis.
Seltsingulised, väikesed linnud liiguvad enamuses päris märgatavate salkadena. Toitutakse meelsasti kase- ja lepaurbadest, pujuseemnetest, koristamata jäänud rapsipõllud peab üle vaatama ning lumehangedest turritavad kõrgemad umbrohud üle kontrollima. Talvel ollakse vaid seemnetoidulised. Puude peentel okstel riputakse sageli „jalad taeva poole“ – tore akrobaatiline vaatepilt. Inimesi tundraelanikud eriti ei pelga ja lubavad endid vaadelda – pildistada mõne meetri kauguselt.
Välimikult suht sarnased siisikestega. Hallikaspruunid on mõlemast soost linnud, alapool valkjas.
Seljal ja külgedel hoomatavad pikitriibud, väike must laik lõual ja tiibadel kaks kitsast, heledat vööti. Kindlasti hakkab silma karmiinpunane laup. Isaslindude rind ning kurgualune on punakas või roosa, seda värvi mõjutab napp talvine valgus. Väga kaunid linnud igatahes.
Urvalinnud