Kirjutas Kristel Vilbaste
Pildistas Arne Ader
Talvepealinnas alustas seitsmendat hooaega talilinnukaamera. Hetkel on veebikaamera silma all rasvatihased
Sellesse nädalasse peaks siis ära mahtuma kõik põnev – toomapäev, „maailmalõpupäev“ ja muidugi talve algus. Ja mis kõige huvitavam, nad peavad ära mahtuma ühte päeva.
Nädala neli ilmamärki:
näljas rebased,hiirejahil värbkakk,lumekoormas puudja libedus.
Talv algab reedel, 21. detsembril kell 13.11. Ja tore on see, et sel aastal algab ta tõelise talvena. Lund on üle pahkluu, tuiskab ja külmetab. Külma poole pealt „loodame“ siis sel nädalal tõesti seda 20 kraadist pakast, mida ilmajaam on juba kaks nädalat lubanud. Loota tasub sellepärast, et pakasekraade meie talve jooksul enamasti üle nädala ei jagu ja ehk on siis külmadega asi ühel pool. Imelik oli sel nädalal mõelda, kuidas me loome endale kujutluspildi Põhjamaistest jõuludest. Kuidas sel ajal on alati paks lumi maas, tuiskab nii, et jõuluvana tuleb karmist pakasest härmas habemega, meri on külmunud silmapiirini. Tõsi, kõike seda on, aga enamasti vaid suhteliselt lühikese aja jooksul ja enamasti ilma jõuluvanata. Ehk mäletate veel, et aasta tagasi oli meil õues selline ilm: „Jõuluks saabub Soomaal kuues aastaaeg, vesi kerib üle meetri. Torm Patrick uhab merevee üle Haapsalu rannapromenaadi. Pärnus saab rannapargis kummikutega solistada. Nõiakaev hakkab keema.“ Ei lumekribulatki, nii kirjutasin 2011. aasta lõpus. Tunnistan, et ei taha seda isegi uskuda ja pidin piltide pealt üle vaatama – eelmine jõulukuu oli päris roheline. Praegust õueilma vaadates meenub ainult ja pidevalt hanges Eestimaa 2010. aastal, kui ilma tegi 9. detsembri Monica ja puistas Padaoru lund pilgeni täis. Kuid ka selle ehedus hakkab kustuma, sest fotosid mu arvutis sellest pole – olin niivõrd ametis Võrust tulles auto teel hoidmisega. Olgu, kuidas on, sel aastal tulevad klassikalised postkaardilikud jõulud ja jõulueelsel nädalal saavad lapsed külmakraadidest hoolimata nautida uisutamist ja suusatamist.
Metskitse-emand ja metskitse-isand - kumb on kumb? Sugutunnustele viitavad pikad karvatutid tagumikul (emasloom) ja kõhu all (isasloom). Lähemal vaatlusel on aimatavad ka soku värsked sarvenupsud
Aplad vindid
Möödunud nädal näitas linnurahvale talve nutusemat poolt. Suurem osa koondus linnutoidumajade juurde ja inimeste heldus on praegu piiritu. Sestap tuli linnukestel vaid läbi tuisu kohale lennata ja end kurguni päevalilleseemneid täis kugistada. Mõnevõrra tuska tekitas minus rohevintide ahnus, tassitäis seemneid kugistati alla loetud minutite jooksul. Ehkki parve pealik püüdis tempot enda järgi seada ja peletada söögilaualt iga suguseltsist läheneja. Samas tegi hirmutamispoosis tiibade laialiajamine nii palju tuult, et kuhjas seemned lendasid paarikümne sentimeetri kaugusele ja nii ka ülejäänud parve noka vahele. Ja nüüd on mul iga päev jälle toita paarkümmend rohevinti, tosin põldvarblast ja viis rasvatihast. Ei kedagi enam, sest harakas ei vaevu muu kui pekitüki peale tulema ja seda ma sel aastal ei riputa.
Värbkakk
Kakukesed näljas
Toidupoolisega on hädas aga röövlinnud, sest hiired on sügaval lume all, vaid maja äärtes tuleb nende jooksurida lumele. Kolmapäeval teataski Enn Vilbaste Pärnumaalt, et õuele ilmus pisike ja nälginud värbkakk, selline kämblasuurune veidi kurja pilguga öökull. Vend tõi kuurist kahva ja püüdis linnu kinni, aga et sulelisel peale nälja midagi häda polnud, sai ta rõnga jalga ning loomadeaediku juurde lahti lastud. Küllap seal ka hiirepoolist leidub. Raudkullid käivad nüüd toidumajadest taas tihaseid näpsamas ja tundub, et Tallinnas teevad seda ka nende suuremad suguseltsilised – igatahes oli Tartu maanteel maas üks kanakulli sulg just klaasakende all, jaht oli vist vastu akent kulgenud.
Talilinnukaamera valvas silm
Seda, mismoodi üks või teine suleline või sulg välja näeb, saad näha Talvepealinna paigaldatud Looduskalender.ee talilinnukaamerast. Sel aastal on kaamera lindudele kohati nii lähedal, et on võimalik musträstale praktiliselt suhu vaadata. Toidumaja, mida kaamera jälgib on sel aastal päris kummaline, tehtud suurest Saku Lätte pudelist, ikkagi allika - aasta! Kes kõik pudeli all laeva roolirattalt seemneid õngitsemas käivad, sellest saad teada lindude tutvustusi lugedes. Looduskalendril on ka foorum, kuhu saab enda poolt nähtu kirja panna ja teistelt nõu küsida. Kohe peaks lisaks metssigade metsakaamerale, hülgekaamerale ja toidulauakaamerale avanema ka talvine kotkakaamera, see on juba ootel.
Tuisumuster järvejääl
Tuletee Raadini
Kel tahtmist rohkem õues tuuritada, see saab 21. detsembril kaasa teha 1909 küünla retke, mil lauludega minnakse Tartu raeplatsilt Roosi tänavat pidi ülesse Raadile kaema uue Eesti Rahva Muuseumi paika, mille ehituseks läheb kohe, kui lumi taandub. Retk algab 17.30 Raekoja platsil Raekoja jõulukalendri akna avamisega, järgneb kell 18 valgusmäng hoonete seintel, kell 18.15 algusriitus ja tuleetendus ning 18.30 teeleminek. Teekond lõpeb kell 19.15 Raadil tule- ja tantsuetendusega.
Toomapäeval, 21. detsembril vaheta välja katkiläinud kerisekivid, sest ainult nii saad tervistkosutava terviseleili jõuluõhtul.Toomapäev oli vorstide valmistamise ajaks. Sarnaselt Põhjamaadega, kus jõulutoiduks oli puder, söödakse meilgi jõuluajal putru, aga see on soolikasse aetud. Veel sada aastat tagasi oli jõuluvorst Eestis valge, ilma vereta. Verivorstide tegemise kunst on tulnud ilmselt merdmööda Šotimaalt, kus meie verivorst kannab nime „black pudding“ ja on tavaline hommikueine.
Eesti allikad: Aiataguse allikas
Allikas asub otse pealinlase käeulatuses, kust ka hea endale koju joogivett viia. Nõmmel Kraavi tänava otsas on parkimisplats ja suur õpperaja teadetetahvel, sealt algab looduserada, mille üheks punktiks ongi Aiataguse allikas. 150-meetri pikkune liivikumändide vahel kulgev rada viib otse allikani, sellel on soised kaldad. Ja veevõtmiseks on parem minna madalamale sillale. Puhtast liivapõhjas imbub vett välja 10 erinevast kohast. Nõmme Loodusmaja õpetaja Lada Mehikas ütleb, et allikas on 1992. aastast kaitse all ja põnev paik ka praegu talvel avastamiseks. Mööda õpperada jõuab ka teise – Kasetuka allikani, aga sealt on vett ammutada keeruline.