Fotod: Arne Ader
Kerakellukas
Kerakellukas Campanula glomerata
Tänavune leedoaeg rõõmustab massilise õitsemisega. Jaanikimpu ilmestavad sinakaslillad kaunid ja keskeltläbi poole meetrised kerakellukad sobivalt.
Kerakelluka elupaikadeks sobivad hästi kuivad niidud, teeveered või kraaviperved, leiame ka parkide servaaladelt ikka lehtpuude lähedusest ja vahel hõredamast metsast.
Kerakelluka õied on koondunud varre tippu, männastesse ning ei meenuta sedasi teisi graatsilisi kellukaliike. Aga uurime taime lähemalt, miks see nõnda on - kerakelluka õitel pole õieraage. Õied lõhnavad tagasihoidlikult ja nõrgalt. Kerakellukale päris sarnane on õieraagudega kare kellukas, aga tema varred ning lehed on tihedate, karedate karvadega ning tegu harva leitava kellukaliigiga.
Kerakellukate lehestik on tihe ning nähtav kevadest kuni hilissügiseni välja.
Niit kerakellukatega