Foto: Arne Ader
Punane leeder
Punane leeder Sambucus racemosa
Millegipärast arvatakse punase leedri väikesed marjad mürgised olevat. Seemned on veidi mürgised, kuid viljaliha on maitsev ja päris kasulik. Niisiis - väldime toorete marjade ja seemnete söömist. Küpsetest marjadest võib valmistada isegi želeed.
Laia leviku võlgnevad leedripõõsad lindudele, nemad söövad marju (botaaniliselt luuvilju) isukalt ja neid on õisikutes väga palju. Kui võtta arvesse, et igas väikses viljas on veel 3 kuni 5 seemet, siis võib üks põõsas anda tuhandeid järglasi...
Punast leedrit kohtame suvalistes kohtades: metsaveertel, varemetel, tühermaadel, prügimägedel... kasvades seal kus ta pole inimesele konkurent või "jalgu" ei jää. Kiirekasvuline ning vähenõudlik põõsas kasvab kolme-nelja meetri kõrguseks, ainsaks eelistuseks on lubjavaene kasvupinnas. Põõsa lehed on viie kuni seitsme lehekesega, pealt mattrohelised, alaküljelt sinakasrohelised, teritunud tipu ja saagja servaga.
Linnud pesitsevad punase leedri põõsastes hää meelega.