Fotod: Arne Ader ja Mats Kangur
Musträhn
Musträhn Dryocopus martius
Tänavusuvised noorlinnud näevad hilissügisel vanalindude moodi välja, kui meil õnnestub lindu häirimata vaadelda saame teada, kellega tegu: vanalindude nokatüvi on valkjas ja nokatipp must, noorlindude nokk on veel kogunisti kollakat tooni. Silma pupill on musträhnidel ovaalne, silmavärv vanalindudel kollakas, aga noorlindudel sinakashall. Nõgikikaste sulestik on süsimust, jalad hallid. Emaslinnu kuklal märkame vaid punast laiku, isaslinnu pealagi on punane.
Musträhni nokatöö
Kui keset paksu metsa peaksite märkama nagu taevast kukkunud puulaaste, selliseid kümnesentimeetriseid, mis vedelevad laiali mitme ruutmeetrisel alal on tõenäoliselt tegu on musträhni nokatööga, kes on puusse õõnsust tagunud - justkui käsikirvega oleks puud töödeldud.
Meie teiste, hoopis väiksemate rähnide toksimine laaste ei tekita - vaid sellist „saepuru – laadset prahikest“ puude alla. Musträhni “kirvelöögid” on aga uskumatult võimsad, paras laastudega lõket süüdata. Pead kuklasse ajades leiate kindlasti ka värske õõnsuse lähedases puutüves.
Musträhnid on meil põhiliselt paigalinnud, kes aeg ajalt „ringi hulguvad“, tegutsetaksepeamiselt okas- ja segametsades.