Fotod: Arne Ader
Leevike
Leevike Pyrrhula pyrrhula
Leevikesi näeme tegutsemas kas väikemates salkades või mõne isendi kaupa. Osa meil pesitsenutest on lähilõunasse rännanud, lisa saabus meile põhja- ja kirdepoolsete pesitsejate näol. Eile kohtasin rändesalklaseid metsa ja kultuurmaastiku piiril, seal leidub veel hulganisti umbrohtude seemneid. Maapinnal tegutsetakse lühiajaliselt kuna puudub kontroll ümbruses toimuva üle ja see leevikestele vist ei meeldi.
„Jõulukaardi lindu“ pole vaja kellelegi tutvustada, aga sellest hoolimata panime emaslinnu pildi esimeseks. Leevikesed on värvuliste hulgas suured ning pontsaka olemisega linnud, pikkust üle viieteist sentimeetri ning kaalu kolmekümne grammi ringis.
Nüüd sulestikust: leevikeste pea ja saba on must, seljasulestik hall. Päranipuala säravvalge. Üle mustade tiibade jookseb päris lai helehall vööt, seda näeme nii lennul, kui puuvõras istuval isendil. Isaslinnu tunneme „leevikesepunase“ alapoole järgi, seljasulestiku on hall, aga vanaroosaka varjundiga. Emaslindude alapool on roosa varjundiga, halli seljasulestikku toonib pruunikas varjund. Noor- ja emaslindude sulestik on sarnane, aga noortel pole pea veel must, vaid pruunikas. Päris kerge omavahel eristada, vajab vaid veidi praktikat…
Kui loodus on lumepeidus vaatleme leevikeste talviseid tegemisi.
Leevikeste vaatlused: LINK
Leevike