Fotod: Kaarel Kaisel ja Arne Ader
Krüüslid kaljudel. Vaindloo saar
Krüüsel Cepphus grylle
Lennupildis võib krüüslit segi ajada tõmmuvaeraga, aga viimased on suuremad ja nende tiiva tagaservas on valge triip.
Krüüslid elutsevad Pakri panga varjetes, aga samuti Vaindloo saarel, aga sinna on meie ligipääs raskendatud. Loode-Eestis näevad krüüsleid merel purjetajad ja paadimehed. Suht varjatud eluviisiga ning pesadki rajatakse Pakri pangal päris ligipääsmatutesse pangapragudesse ja uuretesse. Vaindlool paiknevad pesad graniidikuhjatistes.
Vanalindude sulestik must, aga tiibadel märkame konkreetset valget laiku. Suhteliselt väike nokk must ja sirge, jalad punased. Vastu talve muutub sulestik musta-halli-valgekirjuks. Noorlinnud sulestik ongi praegu selline, ka valgel tiivalaigul leidub tumedamaid tähne, jalgade värvus punakaspruun. Krüüslite kehapikkus on neljakümne sentimeetri ringis, tiibade siruulatust üle viiekümne sentimeetri, kaalu neli-viissada grammi.
Lennupilt on sirgjooneline ja kiirete tiivalöökidega, üpris lähedal veepinnale ning lennusuunda muudetakse näiteks paadiga kohtudes keha kallutades.
Sukeldaja toiduks on kalad, vähilised ning selgrootud.
Jällegi võimalus rändeaegseks märkamiseks. Kui meil pesitseb krüüsleid kuni mõnikümmend paari, siis Soome graniitkaljuses rannamaastikus pea paarkümmend tuhat paari.
Päris sageli päritakse meilt, kes need pisikesed pingviini moodi tegelased on?
Krüüsel