Fotod Arne Ader
Loodusheli Veljo Runnel
Siidisaba õunapuul
Kuula viristamist: LINK
Siidisaba ehk viristaja Bombycilla garrulus
Meile jõuavad põhjapoolsemad pesitsejad, kui suvisel kodumaal ilmad külmaks kipuvad ning toitu hakkab nappima. Meil siidisabadel tänavu tegevust jätkub, pihlapuud punavad, viirpuud marju täis, õunapuudel on veel vilju. Soomes läksid ilmad talviseks nüüd jõutakse tasapisi kohale, kehvadel pihlakaaastatel peatuvad siidisabad meil lühiajaliselt, lootuses leida söödavat lõuna poolt, rännatakse vahel kuni Vahemereni või Kaukasuseni. Rännatakse päevasel ajal, salgad jäävad üldjuhul alla sajapealisteks, aga mõnel üksikul aastal pole haruldased ka tuhandetesse lindudesse küündivad parved.
Kolmnurksete tiibadega siidisabade lennupilt sarnaneb kuldnokkade omale nagu ka suurus. Lennupildis näevad siidisabad tumedad välja, aga vaatleme kaunite tundralindude välimikku lähemalt: siidiselt läikiva sulestiku põhivärvideks on siidhall alakeha ning punakaspruun. Silmadel must „röövlimask“, kurgualusel sama värvi laik. Nii vanad, kui noored kannavad uhket peatutti. Nokk on tugev, mille ots veidi kõverdunud. Tiivasulestik must, „kaunistuseks“ kollast, valget ja punast. Hoogsulgede tipud kollased nagu ka sabaots. Värvidest võiks veelgi rääkida, aga jätame need huvitatud vaatlejale avastamiseks.
Noor- ja vanalindude erinevusest: tänavusuvistel noortel puudub veel must laik kurgul, tiivad on vähemvärvikad ning siidine läige on tuhmim. Vanalindude jalad on mustad, noorlindudel punakad. Binokliga uurides on vahe märgatav.
Siidisabade vaatlused: LINK
Siidisabad pihlapuul