Fotod Arne Ader
Rabahaned
Rabahani Anser fabalis
Suured haned on ka meil pesitsevad hallhaned, aga nemad on enamalt jaolt kohal, saabunud väikeste salkadena või isegi paaridena. Meil pesitseb neid üle kuusaja paari, mitte just eriti arvukalt.
Rabahaned meil ei pesitse (pesitsusala algab Kesk-Soome soodest ja edasi põhja poole), aga kevadrändel, märtsis-aprillis teevad meil toitumispeatusi kümned tuhanded linnud. Lennupildis näeme „hanekolmnurka“, aga vahel lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“.
Hallhanedega võrreldes jätavad rabahaned lennupildis „tumeda mulje“: pruuni pea ja kaelaga, hallikaspruunide, aga vahel ka täiesti pruunide tiibadega, kus näha heledamaid laike (hallhanedel on kogu tiiva esiserv hele), alakeha on hallikaspruun. Kehapikkuselt umbes kaheksakümne sentimeetrised, tiibade siruulatus kuni kaks korda pikem ning kaal jääb kolme kilo ringi.
Kui märkate haneparve näiteks põllul tegutsemas on hea määramistunnus linnu nokk – see on pikemapoolne ja keskelt oranzh, aga noka tüvi ja ots mustad (vaata Arne alumist fotot ja „pilt selge“). Silmaiiris tumepruun, jalad kenasti oranžid.
Meilt rändavad rabahanedega koos läbi ka alamliikide fabalis ja rossicus esindajad, aga jätame nemad pigem asjatundjatele.
Häid vaatlusalasid on hulgi: Audru, Sangla, Aardla ning Räpina poldrid, samuti Vooremaa järved ning Matsalu rahvuspark ja Silma kaitseala…
Hallhanede vaatlused: LINK
Rabahaned
Lähiajal tuleb ka laukhanesid tutvustada.