Foto Arne Ader
Eilsed sinililled Otepää kandis
Harilik sinilill Hepatica nobilis v. Anemone hepatica
Varajasi õitsejaid leidub juba kogu Eestist. Kagu-Eestis näeb õitsejad vaheldumisi lumehangedega, metsavaheteedki alles jäised.
Esimesed õitsejad ongi sellised ühe, kahe õievarrega, et meil oleks neid põhjust otsida. Aga kuskohalt võtab varakevadel taim väe ja võimu õitsemiseks. Sinilillel on maa sees peidus viltune risoom jämedate juurtega ning seal säilitatakse õitsemiseks vajaminevad varuained. Lehedki sinilillel alles möödunud aastased ja taime õitsedes servadest juba punakat tooni. Uute lehtede kasvatamisega alustavad sinililled alles peale õitsemise lõppu.
Sinilillede õieraod kasvavad välja maapinna lähedalt, lehtede kaenlast. Õielehtede arv on sageli erinev, nagu värvuski, alates valgest ja õite vananedes "pleegib" ka harjumuspärane sininegi heledamaks. Roosasid ja täidisõielisi sinililli leiame ka looduses kasvamas, mitte ainult istutatult lillepeenras. Sinilille tupp- ja kroonlehed pole eristunud, seega on sinised õielehed tegelikult õiekattelehed - aga kevadkaunid nii lähedalt kui kaugelt.