Foto: Arne Ader
Mustikas
Harilik mustikas Vaccinium myrtillus
Rohekasvalged, õrnad, tagasihoidlikud õied on veidi roosaka varjundiga ning asetsevad üksikult lehtede kaenlais Ühel õiel on viis õielehte, kümme tolmukat ja emakas. Rippuv õis kaitseb õielehtede varjus olevaid tolmuterasid kuivamise eest. Harilik mustikas on meie looduses täiesti tavaline taim, kasvades niiskemates okas- kui segametsades ja kanarbikulisena hea meetaim ehk arvatavalt üks tuntuim ravimtaim.
Kasvukõrguselt jääb suurel mustikapuhmal puudu veidi poolest meetrist. Taim on püstiste vartega ning hästi harunevate roheliste ja teravakandiliste võrsetega. Lehed on munajad, natuke „nahkjad“, peenelt saagja servaga, paiknedes teravakandilistel varrel vahelduvalt, et soonega vart mööda jookseks vihmavesi taime juurtele. Igati „ratsionaalne“ kuna marju peab kasvatame meie kõige palavamal suveajal.
Kõigiti väärtuslikud mustikataimed on täis antioksüdante, vitamiine, mineraale… Peab teadma, et mustikalehtede ravitoime on tõhusaim just õitsemise ajal, et valmistada keedist, mida tarvitatakse suhkruhaiguse korral: mustikalehtedes sisalduv glükosiid alandab suhkrutaset nii veres, kui uriinis.
Marjaaja alguseni kulub poolteist kuud…