Foto Arne Ader
Ojamõõl
Ojamõõl Geum rivale
Kasvades niisketel niitudel või metsades, aiaservas, vahel suisa trepivarjus - õitseb kena kelluka moodi lilleke ojamõõl. Udupehmete karvadega kaetud vars, langetatud peake ja imepisikesed lehed jätavad õrna mulje. Ojamõõla võib pealiskaudsel vaatlusel segi ajad varakevadise õitseja aas-karukellaga.
Kesksuvel, õitsemise lõppedes, ajavad taime varred ennast sirgu kuna on saabunud aeg vilju levitada, milles abilisteks põhiliselt loomad, aga miks mitte ka inimesed seemneid uutesse kasvupaikadesse kandes. Tuul pole levimisel eriline abimees.