Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste
Eelmisel nädalal pidin suvisest maaelust loobuma ja kirjatööde lõpetamiseks mõned päevad linnakodus veetma. Siin Tartu lähedal Raadil asuvas Vahi alevikus on palju armsaid jalutusradu, vald on hästi hoolitsenud oma elanike eest.
Üks mu hommikune jalutusrada viib mööda ka siinsest lastehoiust ja nende mänguväljakutest. Ja nagu ikka, meeldib mu koerake pisikestele õues mängivatele lastele ja rõõm on vastastikune.
Kuid eelmisel teisipäeval tabas mind tõeline ootamatus. Olin just möödunud tosinast rõõmsast liivakastis mängivast lapsest, kui nägin mööda lastehoiu haljasala kiirustavat naist. Lillelise respiraatoriga naisel oli seljas mürgipritsi nõu ja ta pritsis keset päeva, mängivate laste keskel, postide ja pinkide ümbrusesse taimemürki!
Mu kaasa Mikk Sarv rabas koera sülle ja mina jooksin naise juurde küsima, mida ta ometi teeb? Naine vastas täiesti süüdimatult, et on Ropka Elamu töötaja ja teeb hooldustöid. Pritsib ta Roundupiga, mida asutus ostab hulgimüügist. Kurtis, et raske on leida aega, millal pritsimist teha. Tuleb tunnistada, et olin sel hetkel üsna keeletu, ütlesin vaid ümbruses mängivate laste kasvatajatele, et ärgu lastega sinna alale mingu.
Tõsi, Roundupiga olen kokku puutunud ka varem. Kunagi poes kuulsin, kuidas müüja soovitas kodumuru rajavale perele oma koduõue mürgitamist sellesama vahendiga. Ka tookord küsisin, et inimesed, kas te ei mõista, kuidas oma tervise lihtsa rohimise asemel ohtu seate?
Maailmas laialt kasutatava ja ka Eestis müüdava umbrohutõrjevahendi Roundupi aktiivne koostisosa glüfosaat kvalifitseeriti ÜRO vähiuuringute agentuuri poolt märtsis inimeste jaoks kantserogeenseks aineks.
Probleemiks on see, et Roundupi, mida kasutavad laialdaselt nii hobiaednikud kui ka põllumehed, toodab USA suurkontsern Monsanto, kelle rahakott laseb tõestada just talle vajalikke fakte.
Kuid lasteväljakul Roundupi kasutamine oli seda hämmastavam, et vaid mõned päevad varem oli ka meie lehtedes ilmunud teade, et Prantsuse keskkonnaminister Royal nõudis pühapäeval Roundupi müügilt kõrvaldamist. Ta tegi avalduse pärast Prantsuse tarbijakaitse pöördumist nii kohalike võimude kui ka Euroopa Liidu ametnike poole, et glüfosaati sisaldavate herbitsiidide müük hobiaednikele tuleks keelata.
Glüfosaat, mida tutvustati 1970ndatel nime all Roundup, on maailma üks kõige enam toodetud herbitsiid. ÜRO vähiuuringute agentuuri väitel on piiratud arvul tõendeid selle kohta, et see võib põhjustada lümfoomi, seda on näidanud USAs, Rootsis ja Kanadas põllumeeste seas tehtud uuringud.
USA firma Monsato pole muidugi süüdistustega nõus, väites, et asjakohased teaduslikud andmed jäeti läbi vaatamata. Samas kehtib keskkonnakaitses ettevaatlikkuse printsiip – kui on vaid üks vastuargument, siis ei tohi mürki loodusesse lasta.
Viimastel aastatel on palju juttu olnud sellest, et glüofosaati sisaldavad taimemürgid on meie mesilaste surmade põhjustajaks. Tuntud on ka lause, et inimkond sureb välja neli aastat peale mesilaste hukkumist.
Teada on ka, et koerte vähkihaigestumine on kordades kasvanud. Kas ei või üheks põhjuseks olla just jalutusradade taimemürgikuurid?
Seda kummalisem on näha taimemürgipritsi laste mänguväljakul, kus parasjagu suhteliselt tugeva tuulega on liikumas ligi 50 inimest. Enamus neist päris oma elu alguses. Mis mõtet on seepeale Pardirallil, kui vähki põhjustavat mürki pritsitakse keset päeva otse laste hingamisteedesse? Ja neid lapsi lähevad koju tooma sageli rasedad naised, samas on teada, et glüfosaat põhjustab nurisünnitusi ja rinnakasvajaid?
Helistasin küll kohe ka keskkonnainspektsiooni numbrile 1313, sest taimekaitseseadus ei luba teha mürgipritsimisi avalikes kohtades ja pritsimistöödest peaks olema teavitatud ka elanikke.
Keskkonnainspektsioon andis teate edasi Taimekaitseametile, kuid probleemiks on see, et nemad tegelevad peamiselt suurpõldudega, mitte munitsipaalmaadega. Vallasekretäri sõnul aga pole vald mürgitamistöid tellinud, eelmisel aastal olevat see olnud jutuks tänava-äärte puhul, aga jäi tegemata just selle teavitamisprobleemi tõttu. Nii avalikus kohas pole võimalik kõiki inimesi informeerida ja lastehoidu ei saa ka kinni panna.
Hiljem nägin seda tööd kõblastega tegemas õpilasmalevlasi.
Huvitav on see, et kõik ametnikud, kellega suhtlesin, ütlesid, et oma aeda nad Roundupi mingil juhul ei lubaks ja minu kirjeldatud juhtum on lubamatu.
Samas seda, mis oleks lahenduseks, et selliseid asju ei juhtuks, ei osatud öelda. Lisan veel niipalju, et olen selliseid surnud taimede ringe ümber postide ja kiviäärte mujalgi näinud.
Inimesed, olge valvsad! Meil on üks elu, hoidke ennast ja oma lapsi.
