Kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Fotod Arne Ader
Jätkuvalt jahedate ning tihti pilviste ilmade meeldivaks kaasnähtuseks on õieilu pikenemine, kevad-varasuvistel õitsejatel.
Põhja- ja Lääne-Eestis on ööviiuli nime all tuntud kahelehine ja rohekas käokeel oma õitsemist jaaniaegu alustanud.
Kaheleheline käokeel
Kaheleheline käokeel Platanthera bifolia
Rohekas käokeel Platanthera chlorantha
Kahelehine käokeel on Eestis enam levinud, kui rohekas käokeel, aga mõlemat võib leida üle Eesti. Esmapilgul ja süvenemata kutsutakse äravahetamiseni sarnaseid liike rahvasuus ööviiuliteks.
Ööviiul võlgneb oma populaarsuse paljuski tugevale, magusale lõhnale, mis suveöös hämarikuliblikate meelitamiseks tugevneb ja sellega ka kahe- ning neljajalgseid ligi tõmbab.
Tugevalt lõhnab üksnes kahelehine käokeel sest rohekal käokeelel lõhn peaaegu puudub. Rohekas käokeel on oma lõhnavast kaaslasest märksa rohmakama välimusega ning ei „hiilga“ sellise graatsiaga nagu kahelehine käokeel.
Kahe liigi kindlaks eristamiseks tuleb pilk heita õie ehitusele: kahelehise käokeele tolmupead on sirgelt kõrvuti aga roheka käokeele tolmupead hoiavad ülevalt kokku ja all teineteisest eemale.
Kaitsealuste käokeelte levikut mõjutab nii hooletult metsa majandav, kui lilli korjav inimene, aga samuti metssigade kõrge arvukus meie metsades.
Rohekas käokeel