Heidi Salujõe foto on saadetud „Aasta looma“ fotovõistlusele ja on illustratiivne
Maiustama tulnud sead ilusa päikeseloojangu ajal viljapõllus. Neile ligihiilimine on omaette põnev katsumus ja enese proovilepanek
Triinu Laane usutlus Maalehes
"Aafrika sigade katk on farmist metsa läinud, mitte vastupidi," kinnitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, et jahimehed suhtuvad seakatku väga tõsiselt. "Meile on väga oluline hoida katku farmidest eemal."
"Seakatku tõttu on jahipidamisele kehtestatud väga olulised piirangud," selgitas Korts Maalehele. "Täna on küsimus selles, et küttimismahud on suured ja normaaltingimustes pole meil probleem selle sotsiaalse tellimuse täitmisega, aga kuna ajujahid ja koertega jahid on katkualal keelatud, on meil sellega raskusi."
Samas kinnitab Korts, et jahimeestel on veterinaarametiga väga hea koostöö. "Jahimehed on täna võtnud endale kohustuse matta katkupiirkondades leitud metssigu. See pole lihtne töö," selgitas ta, et küttidele on ulukite liigirikkus väga oluline.
Loe Maalehest: LINK
Suur hulk SAK-i surnud metssigu on maetud.
Eesti Jahimeeste Selts ja Veterinaar- ja Toiduamet teevad tihedat koostööd, et pidurdada sigade Aafrika katku (SAK) levikut Eestis. Üheks meetmeks on SAKi surnud sigade matmine, et vältida nakatunud korjustelt haiguse levikut tervetele loomadele. Alates märtsist jahimehed matavad või viivad konteineritesse sigade Aafrika katku surnud metssead. Nelja kuuga on kokku loodusest eelmaldatud 241 korjust, millest 8 on viidud konteineritesse ning ülejäänud maetud.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on maetud korjuseid rohkemgi “Jahimehed asusid metssigu omal algatusel matma enne lepingu sõlmimist ning tegelik matmiste arv on kümnete võrra suurem”.
Kuna katk on levinud nii kaugele inimeste kaasabil, siis on äärmiselt oluline inimeste teavitamine. “Pöörame väga suurt tähelepanu sellele, et kõik jahimehed oleksid informeeritud ning teeksid omalt poolt kõik, et haigus edasi ei leviks! Praeguseks oleme infopäevi korraldanud juba seitsmes maakonnas,” lisas Korts.
Koostöös VTA-ga on korraldatud maakondlike infopäevi Viljandi-, Võru-, Järva-, Rapla-, Saare-, Ida-Virumaal. Suurem infopäev toimus Tartus, mis oli suunatud Lõuna-Eesti jahimeestele (Tartu, Põlva, Valga, Viljandi, Võru ja ka Jõgeva jahimehed olid esindatud).