Fotod Arne Ader
Pääsusaba
Pääsusaba Papilio machaon
Eile õnnestus pääsusaba teise põlvkonna esindajat kohata. Üldiselt on nad jahedate suvedel korral univoltiinsed, mis tähendab, et näeme lennus vaid kevadpõlvkonda (mõistet kasutatakse peamiselt putukate puhul). Soojadel suvedel ollakse biovoltiinsed.
Pääsusaba, meie ühte kaunimat liblikat tunnevad paljud loodusesõbrad.Lisaks kõigele ka suurima tiibade siruulatusega, seitse kuni üheksa sentimeetrit ja tagatiibadel märkame pääsusabadele iseloomulikke kannuseid.
Meelsasti lenneldakse avamaastikel ning lend võib olla väga kiire, samuti tõustakse väga kõrgele. Pole sugugi haruldased juhud, et meisterlendajad linnadesse eksivad.
Toitudes jääb pääsusaba rahulikult õienektarit imema, lubades ennast kenasti vaadelda või pildistada.
Pääsusaba
Kui peaksid septembrikuus kohtama sellist värvikat röövikut, siis tea, et tegu pääsusaba arengujärguga. Liikuda võib ta väga erinevatel taimedel, kirjanduse väitel on eelistatumaks toidutaimeks soo – piimputk. Talv saadetakse mööda nuku arengujärgus.
Uuesti võime pääsusabasid kohata tuleva aasta maikuu teises pooles.