Päeva- ja öömuusikud

 

 

 

Alustame päevamuusikutega: heinaritsikad kostitavad meid tugeva ning „õmblusmasina“ terava sirinaga rohurindes, aga mitte kõrgemalt. Nemad videvikus või öösel ei musitseeri - isasritsikate sest muusikud on just nemad „laulutempo“ võib sageli muutuda sirinast üksikuteks tiksatusteks ning vastupidi. Tirtsudest erinevalt on kõikidel ritsikatel pikad tundlad ja peaasjalikult on nad pisikesed röövtoidulised tegelased. Enamuse heinaritsikate värvus paistab rohelisena, mida kirjavad nii tumedamad, vahel ka kollakad laigud. Lauluga pruutide peibutajate kehapikkus jääb alla kolme sentimeetri, suuremad emasritsikad on kehapikkuselt nelja ja poole sentimeetrised.

 

Heinaritsikad on levinud kogu Eesti mandriosas, elutsedes nii puisniitudel, heinamaadel, metsaveertes, raiesmikes, kui rabades või madalsoodes, aga nagu juba öeldud „musitseeritakse“ maapinna läheduses.

 

Heinaritsika musitseerimise salvestas Veljo Runnel: LINK

 

Lauluritsikad alustavad kontserti õhtuhämaras see kestab kogu öö ja alles varahommikul vaikitakse. Rohelist värvi isasritsikate laulu võib kuulda pea kõikjal – välja arvatud sügavamal metsas, niisiis elupaiku neil jagub. Lauluritsikate laulu kuuldub pideva sirinana ning ohu korral jäädakse lihtsalt vait. Ritsikad tekitavad heli hõõrudes tiibu üksteise vastu. Kevadepoole pole veel muusikariistad välja arenenud (nad on tiibadeta) ja alles juulikuust alates on kontserdi andmine võimalik. Lauluritsikate tiibade pikkus küünib 3,3 sentimeetrini, keha on vaid millimeetri jagu pikem tundlad veelgi pikemad.

 

Vahel alustatakse siristamist juba maapinnal, aga mida aeg öö poole seda kõrgemale ronitakse kas põõsal või kõrgel puul, isegi kadakat ei võõrastata, et emasritsikas mõistaks, kui vägeva kavaleriga on tegu. Kui ritsikasirinat augustikuu öös kuulata, siis järgmise orkestrandini võib olla paarkümmend sammu, vahel vähem – konkurentidel peab veidi ruumi jääma…

 

Partnerivalik tehtud ronib emasritsikas laulva isasritsika juurde puu otsa. Ja siis – laulu katkestamata haarab isasritsikas emasritsika tugevalt kaissu, et kinnitada emasritsika muneti külge oma seemnepakikene. Muneti järgi me emasritsikad ära tunnemegi see oleks justkui „ritsika saba“.

 

Kuidas pakikesega emasritsikas edasi toimib? Alustuseks kustutakse nälga, aga saadakse samas ka „käima peale“. Pärast pulmi muneb emasritsikas muneti kaudu pinnasesse munad ja tuleval kevadel näevad ilmavaldust noored ritsikad, kes kasvades teevad läbi muutused ning saavad alles juulikuuks omale tiivad, et öömuusikat esitada.

 

Veljo Runneli lauluritsika helinäide: LINK