Pildi napsas Hagnat, LK foorumist
Vesihark forellikoelmul
Vesihark Nepa cinerea
Harjumuspäraselt kohtame vesiharki enam seisva veega paikades, aga suvel vahel ka veekogu kallastel. Veeeluline lutikas pärineb harklutiklaste sugukonnast. Vesihargi kehapikkus küünib paari sentimeetrini, lai ja lame keha meenutab lehte (jahipidamiseks igati hea varjekuju) ja lutikas liigub aeglaselt kas mööda veekogu põhja või veetaimi.
Röövtoidulise vesihargi esijalad on muutunud võimsateks haardekäppadeks, kõndimiseks kasutatakse kesk- ja tagajalgu. Tagakeha tipul näeme pikka hingamistoru, millega käiakse õhuhapnikku hingamas. Muuseas sellel tegelasel on olemas isegi tiivad, aga lendamas kohtab lutikat äärmiselt harva. Nagu juba öeldud röövtoiduline, kellest jõud üle käib. Talvitutakse põhjamudas, aga allikalisel koelmul ta täna ringi uimerdas.
Igaks juhuks üks maapinnal võetud suvine pilt, mis annab mutukast parema ülevaate. Foto Arne Ader
Vesihark