Foto: Arne Ader
Loodusheli: Veljo Runnel
Värbkakk
Värbkakk Glaucidium passerium
Märtsikuu on kakkude huikamise aeg. Alustame tutvustamist kõige pisemast, onju teda kuulda enam hommikusel – õhtusel ajal ning sageli suisa päeval oma erinevaid vilesid vilistamas. Öine peidulisus on alalhoidlikus suuremate röövlindude eest.
Mõlemad sugupooled kannavad aastaringselt sarnast sulestikku, emaslind on jupi maad suurem. Noorlindude sulestik läbib väga erinevaid arengufaase, aga värbkakku pole lihtsalt võimalik kellegagi segi ajada kuna suuruse poolest saame võrrelda neid näituseks rästastega. Silmad on suured ja kollased, kulmutriibud heledad, lennupilt pehme ja lainjas. Varitseb sageli lageda ja metsa või võsa piiril, vahel päris avalikult mõnel kuivanud oksatüükal või kuuseladvas. Paigale tardunud värbkakku ei pruugi nähtavast istumisest hoolimata märgata, aga mitte eriti inimpelglikena, lasevad oma tegemisi ilusti jälgida.