Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
30. august
Varahommikul staiasin paar tundi Pärnumaal kunagise Lao linnujaama juures. Siinne kitsas lõunasuunaline neem koondab sügisrändel arvukalt värvulisi ja röövlinde. Läheduses, Kihnu saare lõunaotsas, käib põhjalikum lindude rände seireprojekt (vt täpsemalt projekti blogist) ja võrdluseks on põnev teada, mis Lao all toimub. Kahjuks suurt liikumist näha ei olnud. Põnevaim vaatlus tuli päiksetõusu aegu – vähemalt 38 hõbehaigrut tõusis korraks roostikust lendu. Augustis on üle Eesti mitmel pool arvukalt hõbehaigruid nähtud. Peamiselt Pärnumaa rannikualadel, aga ka Tartumaal, Läänemaal, Saaremaal on kokku vähemalt 400 hõbehaigrut tegutsemas. Ei tea, miks ja kust nad suve lõpus Eestisse tulevad?
Hõbehaigur (31.05.2012 Valguta polder)
Tagasiteel Tartusse sai küntud põlde üle vaadatud. Augusti lõpp ja septembri algus on see aeg, kui küntud põldudelt võib kiivitajate ja rüütade seast haruldast läbirändajat – roosterind-tülli – leida. Linnuharulduste komisjoni andmetel on roosterind-tülli Eestis kokku umbes 30 korda kohatud. Ilmselt on ta meil sagedasem külaline, kui väheste vaatluste põhjal järeldada võib, sest see elukas peatub rändel küntud põldudel, kus teda on raske märgata. Kiivitajaid oli mitmel pool põldudel päris arvukalt, vähesel määral oli ka tutkaid näha. Otsitavat lindu silma ei hakanud, aga parim aeg on veel tulemas.
31. august
Viimastel päevadel olen suuremal hulgal mänsakuid märganud – Põõsaspea neemel kokku 59 ja Laos 44 lindu. Kui õigesti meeles on, siis pole neid elukaid nii palju varem näinudki. Ei tea, kas on kõvem invasiooniaasta tulemas? Kui läänerannikul palju mänsakuid on, siis võiks neid ka näiteks Peipsi ääres liikumas näha. Selle peale saigi varahommikul Mehikoormasse mindud. Siin on Lämmijärve kitsaim koht (ca 2 km) ja teiselt poolt Pnevo neemelt stardib sügisrändel järve ületama miljoneid värvulisi. Suureks üllatuseks läks päiksetõusu ajal kohe möll lahti – paari tunni jooksul ületas järve ligemale 40000 lindu! Sellist pilti oleks oodanud pigem septembri teisel poolel, mitte augustis. Aga, tegelikult pole siin vist varem augustis keegi torutanud, ehk ongi see siin normaalne nähtus? Sellest suurest linnumassist jäid umbes 35000 siiski määramata, sest 2 km kauguselt pole liike võimalik määrata. Kirja läheb lihtsalt “väike värvuline”, kelle hulgas on praegu ilmselt suurel hulgal kiure ja västrikke, aga ka juba vinte ja tihaseid. Pääsukesi oli rändel näha ligemale 3000. Mänsakuid tuli üle järve kümmekond, pasknääre aga juba umbes 160, sellist arvu oleks samuti pigem alles septembri teisel poolel oodanud. Röövlinde oli suhteliselt vähe liikumas, vaid mõned raudkullid, hiireviud ja lõopistrikud tulid Venemaalt Eestisse. Rändurite hulgas oli ka kümmekond suur-kirjurähni ja üllatuslikult ületas järve ka 3 musträhni, kes nagu väga kõva rändur pole. Ka Mehikoormas, s.t. Pnevo neeme juures, oli hõbehaigruid näha, suurimas salgas 6 lindu. Kellele taevast täppide kokkulugemine lõbu pakub, neile soovitan Mehikoormas torutamas käia. Septembris ja oktoobris on seal taas kavas ka vähe põhjalikumalt rännet jälgida. Möödunud aasta vaatlusi näeb e-Elurikkuse andmebaasis.