Linnuvaatleja Margus Ots, Linnuvaatleja.ee
Aastanimekirjas on tänaseks 268 liiki ja senine aastarekord ületatud!
Hommikul sadas Sõrve säärel päris korralikult ja välja sain alles 7:30 paiku. Vedasin ennast kõva tuulega ikkagi randa kompama. Algatuseks ei näinud üldse suurt kedagi. Olin juba säärelt tagasi lonkimas, kui klibuvalli taga tuulevarjus suurema pundi västrikke ja hänilasi leidsin. Asusin neid toruga ükshaaval üle vaatama ja ühel hetkel märkasin teiste hulgas vähe omamoodi tegelast – linnu saba oli väga pikk, sabaalune ja ka sabapealne kollased, ülapool hallikas. Kohe oli selge, et lind on meil haruldane pesitseja ja läbirändaja jõgivästrik. Västrike salk lendas minu nina alt veel korra läbi ja nii nad tuulisele merele Läti poole põrutasid. Igaks juhuks läksin tagasi säärele otsima, et ehk otsustasid linnud siiski maha tulla, aga jõgivästrikku ei leidnud enam kusagilt. Uut aastapunkti jõgivästrikust ma ei saanud, selle liigi sain kirja juba märtsi lõpus Tartust.
Leeterüdi Sõrve säärel, kõva tuul ajab uppi (03.09.2012)
Küll oli aga sääre tipus vähemalt 25 leeterüdi tegutsemas. Need kaugelt põhjast pärit noorlinnud polnud ilmselt varem inimest näinud ja olid õige julged, sai paari meetri pealt otsa vaadata.
Päeva jooksul käisin veel korra Sõrve poolsaare parimad kahlajaaugud läbi. Kaavi rannas oli eile suurem ports rüdisid maas, täna oli linde selgelt vähem, aga ühes parves tegutses adruvallil vähemalt 45 väikerüdi. Pole seda liiki korraga nii palju kunagi varem näinudki.
Noor stepi-loorkull, ka kaugelt udupildilt on liigile iseloomulik kaelus näha ja ...
Ka Rahuste rannaniit sai uuesti üle vaadatud. Kaks päeva tagasi siin nähtud kiripugu-rüdi kahlajate hulgas ei märganud, aga leidsin uuesti üles kahel eelneval päeval siin nähtud stepi-loorkulli. Kui binokliga kaugel lendavat lindu märkasin, siis oli hetkega selge, et see peab just see elukas olema ja haarasin kohe kaamera järele. Lasin portsu valanguid, kuni lind põõsaste vahele ära kadus. Noore stepi-loorkulli määramine ei ole just kõige lihtsam ülesanne ja kuna mul selle liigiga eriti palju kogemusi ei ole, siis sai fotodelt määrangut kinnitatud.
.... ja tiiva alapoolel on oluline tunnus laba-hoosulgede tüvikul moodustuv hele "bumerang" (03.09.2012 Rahuste)
Õnneks paistavad ka kaugelt tehtud udupiltidelt olulised tunnused kenasti ära: korralik kaelus, kitsas tiiva ots, tiiva alapoolel laba-hoosulgede tüvikul hele “bumerang”, tumedad küünra-hoosuled, tiiva tagaserval lai tume rant puudub. Kui nüüd aastapunktid kõik õigesti on kokku loetud, siis peaks see elukas minu 2012.a nimekirjas 268. linnuliik olema. See tähendab nüüd aga seda, et senine Eesti aastarekord, mis pärineb 2009. aastast, on ühe liigiga ületatud.