Quantcast
Channel: looduskalender.ee
Viewing all 3756 articles
Browse latest View live

Hirvekaamera lõpetas ülekande

$
0
0
Veebikaamera pilt Airras, LK foorumist
 
Punahirv
 
Hirvekaamera lõpetab hooaja. Uno Vait, RMK jahindusspetsialist oli see mees kes koos kolleegidega hirveplatsi külastajate „ninaesise“ eest hoolitses – suured tänud.
 
Täname RMK-d, ülekande edastajat OÜ Teetormaja, Saaremaalt ja Eenet-i.
 
Täname hulgalist vaatajaskonda ja LK foorumi liikmeid, kes sündmused hirveplatsil on dokumenteerinud.
 
Hirvekaamera käivitame uuesti augustikuu lõpus, kui hirvedel on algamas jooksuaeg, mis võib pakkuda põnevaid vaatepilte.
 
Pildi napsas Bleggi, LK foorumist
 
Viimastel nädalatel saime päris sageli näha emiseid koos põrsastega…

loe edasi


Mägrad said uue veebikaamera

$
0
0
Veebikaamera pildi napsas Fleur, LK foorumist
 
Mägramamma uurib pärast kaamerapaigaldajate lahkumist pesaümbrust…
 
Mäger      Meles meles
 
Täna lõpetas hirvekaamera oma hooaja ning korralik veebikaamera, kus ka heli kuulda paigaldati mägralinnaku juurde.
 
Tiit koristas vaatlusplatsi ja jääme lootma, et ka mägrapaari järelkasvu näha saame…

loe edasi

Vikipeedia: Looduspärandi pildivõistlus

$
0
0
Wikimedia Eesti annab teada
 

Klibuvall Osmussaarel, pildistas Marko Vainu

 
Nädala lõpuni ehk 31. maini on võimalus saata oma fotosid rahvusvahelisele fotovõistlusele „Wiki Loves Earth“ ehk „Looduspärand Vikipeediasse“. Võistluse algatasid tunamullu Ukraina vikipedistid ja tänavu korraldatakse see rohkem, kui kahekümnes riigis.
 
Võistlusega pööratakse tähelepanu looduspärandile ning kogutakse pildimaterjali looduskaitsealade ja kaitsealuste üksikobjektide kohta. Oodatud on fotod Natura 2000 alade, loodus- ja maastikukaitsealade, hoiualade, rahvusparkide ja loodusmälestiste kohta.
 
Eesti loodusmälestiste nimekirjad koos asukohainfoga maakondade kaupa leiad Vikipeedia lehel: LINK
 
Fotovõistlusele esitatakse enda fotosid. Need tuleb laadida pildipanka: LINK
 
Kõik saadetud pildid muutuvad vabalt kasutatavateks Vikipeedia failivaramus.
 
Eesti osavõistluse korraldab mittetulundusühing Wikimedia Eesti. Saadetud fotosid hindab tunnustatud looduspiltnikest koosnev žürii. Võitjaid ootavad väärikad auhinnad.
 
Parimad pildid osalevad rahvusvahelises voorus, mille võitjad kuulutatakse välja augustis.
 
Wikimedia Eesti

VIDEO: kotkaisand käis pesal

$
0
0
Video salvestas Ame, LK foorumist
 

 
Kaks päeva tagasi sai merikotkapoeg rõngastatud. Kuna pesa on väga kaugelt nähtav, siis võisid vanalinnud häirimisest heidutuda – igal juhul polnud neid kaks päeva näha. Õnneks ei kimbutanud sellel ajal kotkapoega nälg, pesale oli jäänud üks kala ning noor lind oli sunnitud iseseisvalt söömise ära „õppima“, aga sellega sai ta päris kenasti hakkama.
 
Kui isaslind kella viie paiku pärastlõunal kala pesale tõi polnud kotkapoja nälg „silmipimestav“ - aga isa oli tal kindlasti „rõõm näha“. Loodame peatselt emaslindu pesal näha sest iga päevaga võib vanalindudel „side“ kotkapojaga nõrgemaks muutuda.
 
Pildi napsas IceAge, LK foorumist
 
Vaadake foorumi kaasaelamist sündmusele: LINK

loe edasi

Lugejakiri: meie uued pereliikmed

$
0
0
Pildistas ja kirjutas Merle, Helsinkist
 
 
Elame korrusmaja esimesel korrusel ning rõdu ees algab kohe metsatukk,kus palju oravaid,ööbik laulab ööd-päevad ja jänesed istuvad õhtuti rõdu ees murul.Ühesõnaga vilgas elu käib,võib istuda päevotsa rõdul nende tegemisi jälgides.
 
Ühel hommikul rõdule minnes avastasin,eträstas kavatseb ennast meie rõdule elama asutada, käis usin pesaehitus. Istusin seal mitu tundi ja vaatasin rästa toimetamisi- ikka sisse ja välja,uus rohutuust noka vahelei teinud lind väljagi,et mina seal kõrval istun.
 
Nüüdseks on pesa valmis ja linnuke pesal haudumas. Kuna tema tulemisega samal ajal oli Eurovisiooni lauluvõistlus (ja meile eesti lugu väga meeldib), siis panime talle nimeks Stig Rästa.Hiljem hakkas ka isaslind pesal käima- jagasime nime pooleks.Nüüd üks on Stig ja teine Rästa.
 

loe edasi

Õhtuseid häid soove

$
0
0
Pildid napsas Mutikluti, LK foorumist
 

Taevas selge, vastu hommikut peab viumamma pojad külma eest katma. Viuperele hääd ööd.
 
Viukaamera 2, Katrini ja Kalju võsukestest isegi kõige noorem on saanud poole kuuseks – aeg lendab.
 
Üks kena päevapilt lisaks…

loe edasi

Herilaseviu kaamera

$
0
0
 
Tekst: Urmas Sellis (aasta lind 2015 meeskonna liige)
 
Viu on tänavu Eestis aasta lind. Herilaseviu on samuti viu ja suhteliselt hiline pesitseja. Proovime jälgida temagi pesaelu.
 
Ülekande võimaldavad Kernel ja EENet

 

Striim mobiilsetel seadmetel: iPhone, iPadAndroid, VLC
 
Aasta lindu valib  Eesti Ornitoloogiaühing. Viu on järjekorras 21. Herilaseviu kaamera paigaldati pesa juurde mai keskel. Paigaldamine toimus Kotkaklubi juhendamisel. Kasutati  varem pesade juures kasutatud Mobotix M22 kaamerat, mille mikrofon on ilmselt pisut kannatada saanud ja seetõttu teatud helisagedused kipuvad moonduma. Mobotixi maaletooja Beta Group osales süsteemi paigaldusel.

Ülekanne pesade juurest toimub WiFi lingi kaudu, mille seadmed pärinevad meie kaameraprojektide  kauaaegselt abiliselt Kernel AS. Andmesideks kasutame Kerneli võrku, mille kaudu jõuab kaamerapilt EENeti serverisse. EENeti serveris toimub videovoo jaotamine sünkroonselt tuhandetele kasutajatele.
 
Ootame peatset pesa asustamist, aga lubada seda ei saa!
 
Lisateavet herilaseviu kohta saab aasta linnu kodulehelt, pesas toimuva kohta looduskalendri uudistest ja foorumist, kus vaatlejad üle maailma postitavad oma vaatluste tulemusi. 
 
Teostajad:
 
 
 
 
 
Toetaja:
 

loe edasi

Lase loodus tuppa!

$
0
0

Hübriid TV-ga saad nüüd nautida otsepilti loodusest!

Jälle on meil põhjust teile üks tore ja teistmoodi uudis läkitada: koostöös Looduskalendriga saad nüüd hübriidTV kaudu nautida otsepilti loodusest! Jälgida, kuidas kasvavad viud, millega toimetab kalakotkas ja missugune näeb välja ühe linnupere igapäevane elu-olu. Taustaks vahetud hääled, metsakohin ja puhas loodus.

Soovitame Sul kohemaid see tore ja vahetu kogemus kätte saada ning vaadata, kui lahe paistab otsepilt metsast suurelt teleriekraanilt! Mõjub teraapiliselt, mõnusalt, sobib hästi taustaks, on tore vaadata nii pere noorimatel kui vanimatel. Edendab austust looduse vastu ja on lihtsalt silmaringi avardav. Igal juhul väärt ettevõtmine Looduskalender.ee poolt ja meie oleme tänulikud, et seda väärt ettevõtmist vahendada saame.
 
Kuidas vaadata?
 

LINK

loe edasi


VIDEO: hüübipesa asukatest

$
0
0
Pildid napsas Hagnat, LK foorumist
 
Hüübipojad on pea kahe nädala vanused, nooremal on udusulgi veidi rohkem…
 
Hüüp        Botaurus stellaris
 
Huvitavaks on osutunud emaslinnu ja tema poegade arengut jälgida. Hüübimamma jätab poegi üksinda juba pea kolmeks tunniks, loomulikult on hüübipoegade toidutarve kõvasti kasvanud ning peatselt lahkutakse pesast, et omandada hüüpidele vajalikke elukogemusi. Aga ärme rutta asjade käigust ette. Üldjuhul, kui lahkutakse terve perega pesalt ega siis naljalt tagasi ei tulda – elame-näeme.
 
Hüübimamma saabub vaikselt pesale…
 
Video salvestas Fleur, LK foorumist
 
Pöörake tähelepanu hüübipoegade jalavärvile.

loe edasi

Puudeta või puudega?

$
0
0
Kirjutas Kristel Vilbaste
Fotod Arne Ader
 
Võsa-ritsiklind
 
Õielumi on nüüd enamasti maha sadanud. Viimaseid valgeid õieebemeid heidavad toomingad ja ka kastan hakkab tasapisi pudisema. Sirelilõhna on ööd täis ja sireli tagant võsast kostab peaaegu loojumatu päikese kumas ritsiklinnu sirin.
 
Sirel
 
Linnurahva varatulijate pesaelu aegki hakkab läbi saama. Veel saabub iga minuti järel putukaports kuldnoka pesakasti, aga juba kostab kuldnokaema pahast põristamist poegadele, et ma enam ei jõua, katsuge oma tiivad ometi alla ajada. Aga hallrästa juntsud on juba pesast väljas ja katsuvad, uhke udusuletutt lustakalt peas lehvimas, suures ja kõrges rohus hakkama saada.
 
Ja just rohi on juba inimeselegi põlvepikkune, kõrtelgi on juba pea otsas. Iga selline kõrs on parasjagu tiibu puhkavaid sääski täis ja tegelikult ongi paras sääsepõrgu lahti. Suvi ei halasta sel aastal suvitajatele, möödunud aasta lumisele suvehakule ja sääsevabadusele on järgnemas sooja ja vesise kevade massiline sääseaasta. Jaanipäevani. Siis saame taas hinge tõmmata.
 
Ja kuigi inimestel tundub praegu olevat jaksu vaid muruniitmiseks, on valvel ka saemehed. Mulle ei mahu pähe, kuhu on kadunud metsameeste püha tõotus lindude pesitsemise ajal raierahu pidada – värskeid raielanke külili puudega on näha suisa suurte magistraalide ja inimasulate lähedal, näiteks Maaritsas. Kas te ei pidanud kevadeti mitte metsa istutama ja kultuure hooldama? Või on meil mingid uued põhimõtted kehtimas?
 
Aga sel nädalal tegi mind murelikuks ka mu sünnilinnast Kilingi - Nõmmest tulnud teade, et punase verevärviga on märgitud peatänava äärsed 38 suurt ja vana pärna ja vahert.
 
Tean, et nõmmekad on aastaid oodanud uut veevärki ja inimesed nurisevad igasügisese lehtedekoristamise pärast. Ja eks pime on ka majades.
 
Mõtlesin, et see teema mind sugugi ei puuduta. Käin ju kodus siiski suhteliselt harva, korra paari kuu tagant. Et mis silmist see südamest.
 
Aga mul on kombeks koju minnes või Pärnusse sõites ikka linnast läbi sõita, ikka sedasama Pärnu maanteed pidi. Ja need puud otsekui lehvitavad mulle mu lapsepõlvest. Ma ise ei ole ammugi enam selline pidevalt katkiste põlvede ja jooksusammuga plikatirts, aga need puud on ikka samasugused. Suured ja täis rahu.
 
Nad on ja jäävad mu südamesse. Küllap hakkan ma edaspidi sõitma koju vaid ümber linna kulgevat ringteed pidi, ilmselt ei suuda ma seda lagedust omaks võtta.
 
Aga õige ta on, inimesed peavad ka elada saama, kuid kas poleks olnud võimalik kompromiss – tänapäeval aetakse torusidki teede alt ja kas inimesed peale puudelangetamist ei ärka ning neid taga nutma ei hakka? Ja kas ei hakka Liivi lahe edelatormid piki seda tuulekoridori jooksma ja majade katuseid kangutama? Siis on aga hilja.
 
Uurisin emalt veidi ka nende puude päritolu. Ma ise mäletan neid alati olemas olnud. Minu jaoks olid nad peitusemängu puudeks, sügiseti meeldis mulle üle kõige koolist tulles paksus lehevaibas jalgu sahistada ja seda värviküllust nautida. Loodusõpetuse tunniks sai sealt ikka kõige kirevamad lehed toodud. Tõsi, ühel korral püüti ka nõukogude ajal üht vana tamme maha saagida. Saemehedki olid juba kohal, aga ikka keegi helistas ja kutsus mu isa kohale, kes saetööd seisma pani. Ja pean ütlema, et taasiseseisvumise järel valis kohalik rahvas ta maavolikogusse just nendesamade puudekaitsmiste pärast.
 
Ah jaa, ajaloost – ema jutu järgi olid need puud vanasti sealsete majaomanike eesaedade puud, aiad ulatusid kaherealise teeni. Keskel läks munakividest maantee ja ääres oli rada jalameeste ning jalgratturite jaoks. Tõenäoliselt olid need puud nimelised, on ju meie rahval kombeks istutada puid oma laste ja lähedaste hüvanguks. Aga kes seda vana asja enam ikka mäletab.
 
Miks ma selle teema üles võtsin? Ikka selleks, et panna teid mõtlema, kas meil on õige saata Euroopasse kuvand, nagu me oleks metsarahvas. Nii puudeusku, et jätame isegi keset jalgpallistaadionit kasvava tamme kasvama. Kas me oleme ikka nii õilsad ja kompromissetegevad?
 
Kindlasti tõstatub see teema nüüd, kui hakatakse riigi miljonite eest vabariigi sajandaks aastapäevaks korda tegema linnasüdameid.
 
Kas need saavad olema puudega või puudeta?

loe edasi

Põdravasikad on maikuu lapsed

$
0
0
Fotod Jaan  Mitt ja Arne Ader
 
Paari-kolme päevased põdravasikad, kelle lähedusest tuli peale pildistamist Jaanil kiirelt eemalduda…
 
Põder        Alces alces
 
Esimesi poegijaid oli meie metsades juba aprilli viimasel nädalal, põdraasurkond täieneb uute ilmakodanikega kogu maikuu vältel.
 
Noortel paari aasta vanustel esmakordselt poegivatel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ning hea toitumise korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm. Vastsündinute kaal kõigub päris tublisti, jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid tegelased hakkavad lisaks emapiimale pea kohe rohtu näksima, aga ohu korral jäädakse liikumatult rohus lamama. Vaid mõnenädalaselt joostakse juba inimesest kiiremini ja kolmenädalaselt hakatakse puude võrseid näksima…
 
Põdravasikas rohus
 
Põdravasikas tarbib olenevalt vanusest kuni paar liitrit piima päevas ning põdralehm imetab neid hilissügiseni, aga selleks ajaks kaaluvad vasikad juba kõvasti üle saja kilo.
 
Venemaal on aastakümneid põdrafarme peetud ja seega muidugi uuritud põdrapiima toiteväärtusi: mais - juunis on piima rasvaprotsent 8-13% ning valgusisaldus 12-16%, andes kuni seitse liitrit piima päevas. Piimapakilt saab kodus numbreid võrrelda.
 
Kui Te läbi juhuse metsas põdravasikat praegusel ajal kohtate oleks targem taanduda. Emasloom jätab „beebi“ sageli puhkama, käies teda imetamas, enne kui vasikas juba sedavõrd teokas, et emaga kaasas käia. Üksikut põdravasikat ei maksaks orvuks või hüljatuks pidada. Suured loomad tunnevad oma territooriumi hästi samuti seal valitsevaid ohte.
 
Põdralehm vasikaga
 
Põdralehm sundis temaga talvel seltsinud, eelmise aasta noorlooma enne poegimist „iseseisvat elu“ alustama. Aastased noorloomad peavad nüüd ise hakkama saama. Kevad ja varasuvi ongi selline aeg, kus kogenematud põdrad inimasustustesse satuvad. Otsitakse ju omale sobivat territooriumi, ületatakse öösiti sõiduteid, vahel ei pääse loomad enam päevase tiheda liikluse tõttu tuttavasse metsa tagasi, stressis kaotatakse orientatsioon ja nõnda võib kõiksugu segadusi - pahandusi ette tulla nagu te ajalehtedest lugeda võite.
 
Põdrapullid kasvatavad sarvi, mis kaetud pehme nahaga. Aastastel noorloomadel on tänavu veel ilma harunemata nn „pulksarved“. 

loe edasi

Marju Kõivupuu ja Kristel Vilbaste pühadest jälgedest looduses

$
0
0
Salvestus ITrotid
 
 
Neljapäeval toimus Loodusmuuseumis selle hooaja viimane Öökulli akadeemia loenguõhtu.
 
Eestlaste jaoks on loodus olnud alati püha ning nad on seda mitmel moel välja näidanud. Ent kuidas täpselt, kui palju on muistseid pühapaiku meie looduses säilinud ning kas me oskame neid tänapäeval üldse ära tunda, arutlevad Öökulli akadeemias folklorist Marju Kõivupuu ja allikate uurija Kristel Vilbaste.
Vestlust juhib teadusajakirjanik Arko Olesk.

loe edasi

Raisakotkast kohatakse Eestis üheksandat korda

$
0
0
Pildistas Eedi Lelov
 
Pildistatud 1.06.2015, Pärnumaal, Salul
 
Raisakotkas       Aegypius monachus   
 
Maailma suurimaid röövlinde, kellel on kehapikkust üle meetri, kaalu kümne kilo ringis ja tiibade siruulatus kuni kolm meetrit. Sulestik mustjalt pruun, kaele alaosas kaelus, millel teravatipulised suled. Pea ja kael kaetud vaid udusulgedega, nokk kotkale omane, aga vaata värve. Suured silmad oleks justkui punnis. Jalad tugevad ja suured, aga küünised pole mitte teravad vaid tömbid.
 
Millest eksikülaline toitub? Heinamaal püütakse nii konni, kui sisalikke. Kui leiab kusagilt toitumiseks raipe võib selle juures olla maru agressiivne teiste lindude ja imetajate vastu.
Euroopas pesitseb raisakotkaid vast veidi üle poolteise tuhande paari. 

loe edasi

Linavästrikute lugu

$
0
0
Pesa pildistas Lauri Nebel
 
Üleeile olid linavästriku pesas veel munad
 
Eilseks oli osa poegadest koorunud
 
Linavästrik      Motacilla alba
 
Kuus pesamuna linavästrikule on päris tavaline.  Valkjad mune kirjavad tumehallid träpsud, neid haudus põhiliselt emaslind, keda isaslind vaid vahel asendas. Haudevältus kestab linavästrikel veidi üle kümne päeva – harva kaks nädalat. Mõlematel vanalindudel on järgmised paar nädalat tihedat tööd, et putukatega pojad toidetud saaksid, siis toimub poegade väljalend. Sellega linavästrikud suvel ei piirdu, koheselt alustatakse teise pesakonnaga.
 
Niidetud õuemurudel on linavästrikel väga hea tegutseda, nobedalt jalutav lind leiab sealt piisavalt söödavat. Paksus heinas me neid tegutsemas ei kohta. Pesa võib paikneda hoovil suvalises kohas, seda linavästrik naljalt ei reeda – lauavirnas, puuriidas, Lauril lillepotis… Inimesi linavästrik usaldab, kassi ja koera suhtub eelarvamusega, aga eriti ei pelga, aga toimetades peab nimetatuid hoovil silmas. Kui lauavirnast võim puuriidast tuleb „välja“ poegadega pesa saab selle vajadusel veidi kõrvale tõsta ning sagedasti linavästrik pesa ei hülga (palun vaata, et koduloomad pesale lähedale ei pääse).
 
Mida võiks veel teada: linavästrikud on vast isegi kõige sagedamini käole peremeeslinnud ehk käopoja „kasuvanemad“.
 
Foto Arne Ader
 
Linavästrik pärnaoksal
 
Linavästrike välimusest vaid sedapalju, et emas- ja isaslindudel on võimalik vahet teha, seda just peal ja rinnal olevate tumedate laikude järgi. Isaslinnul on need mustjad ning suuremad. Emaslindudel sageli hallisegused, väiksemad ja valgel otsmikul võib märgata ka tumedamaid sulgi. 

loe edasi

Karukaameral võiks pilku peal hoida

$
0
0
Pildi napsas Airras, LK foorumist
 
 
Pruunkaru       Ursus arctos
 
Viimastel päevadel on pruunkarude käimisi kaamera eest juba päris sagedasti. Tundub, et sõjaväeõppuste lõpp, Alutaguse metsamassiivis ning metsaelanikud on tagasi saamas oma varasemat elurütmi. Käiakse jälle neid radu, mis neile teada ja tuntud…
 
Maikuu lõpus emasloomad indlesid ja eelnevatel aastatel me „karupaarikesi“ ikka nägime.
 
Täna oli karusid näha nii varahommikul, veidi enne südapäeva, kui ka õhtul.

loe edasi


22. NÄDAL 25.5.2015.-31.5.2015. Jõgeva ümbruses

$
0
0
Ülevaate koostasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart
 
Mari-õunapuu õitevahus
 
Ilm püsis jahedavõitu. Maksimaalne õhutemperatuur siin kandis nädala jooksul üle 20 kraadi ei tõusnud ja kõige külmemal ööl (laupäeval) langes temperatuur õhus alla kahe kraadi. Maapinna lähedal esines rohul mitmel ööl miinuskraade ja varahommikul halla. Vihma tuli nädala jooksul napilt. Sadu esines teisipäeval, kolmapäeval ja pühapäeval. Muld püsis kuivavõitu ja kruusateed tolmasid.
 
Hariliku sireli valgete õitega kultivar
 
Looduses jätkus õitseaeg. Aiad valendasid õunapuude ja teiste viljapuude õitest. Parkides pakkusid silmailu õisi täis hobukastanid, teede ääres sirelid.  Harilikul pihlakal tänavu siin kandis õisi ei ole, õiepungad on näha kultuursortidel. Nädala teisel poolel valmisid võililledel juba viljad. Samuti lendles õhus jätkuvalt raagremmelga ja haava seemned. Reedel alustasid männid tolmlemist.
 
Männi isaskäbid
 
Põõsastikes, vaarikates ja kõrges rohurindes on sellest nädalast kuulda aed-roolinde laulmas - nemad talvitusid Hindustani poolsaarel.
                                                               
Jõgeval, 25.5.2015.

loe edasi

Hiireviu poegadel on nimed

$
0
0
 
Kirjutas Urmas Sellis, aasta lind 2015 meeskonna liige
 

Hiireviu mõlemas kaamerapesas on kolm poega ja nad ei ole sugugi kõik ühesugused. Pisutki enam vaadelnud teevad poegadel hästi vahet ja loogilise jätkuna pakkusid vaatlejad neile üsna palju erinevaid nimesid. Aga mõned nimed hõigati välja rohkem kordi.  Kõige enam hääli saanud nimed on allpool kirjas.
 
Samamoodi said ju nimed ka vanalinnud - Mari ja Mihkel (pesakaamera - hiireviu); Katrin ja Kalju (pesakaamera - hiireviu2).

Hiireviude Mari ja Mihkel pesapoegade nimed on:
Max - suurem ja vanem poeg
Midi - keskmine poeg
Maimu - väikseim poeg

Veebikaamera pilt, Fleur, LK foorumist

Hiireviude Katrin ja Kalju pesapoegade nimed on:

 
Boss - suurem ja vanem poeg
Kalle - keskmine poeg
Kulla - väikseim poeg

Veebikaamera pilt, Mutikluti LK foorumist

Boss, Kalle ja Kulla on umbes nädal nooremad kui Max, Midi ja Maimu. Seda on muidugi näha ka nende väljanägemisest. Aga umbes kuu aja pärast peaks need noored hiireviud lendama... saame näha, kas ka ennustus õigeks osutub. Senimaani tuleb neil suur hulk hiiri ära süüa…

loe edasi

VIDEO: hüübi pesaelust

$
0
0
Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

 
Hüübipojad on veidi üle paari nädala vanad ning linnumeeste tähelepanekute järgi emaslind poegi üle kolme nädala pesal ei toida. Nagu videost näeme, teab vanem hüübipoeg, et "kala tuleb nokast", aga emaslind jätab toidumangujad tühja kõhuga. Kergelt näljastena järgnevad hüübipojad emaslinnule kergemini (kes see viitsib hulkuma minna, kui laud kaetud?).
 
Vanalind peab õpetama pojad pisikalu ning konnakulleseid püüdma ja ta proovib poegadele juba pesal veidi eeskuju näidata. Lähipäevil võima arvatavalt näha, kuidas pojad oma esimesi lühemaid pesaümbruses toimetamisi korraldavad ja ühel päeval nad juba läinud ongi...
 
Kui hüübipere lahkub pesalt,  möödub veel ligemale viis nädalat enne hüübipojad lennuvõimestuvad. Me võime roostikes hüübipere ragistamist kuulda, aga ohtu tunnetades jäävad linnud vaikseks, võttes "vaihoiaku" - suunatakse nokk taeva poole ning kogenud linnuhuvilisel on hea varjesulestikuga linde äärmiselt raske pilliroos märgata.
 
Pesapaiga suhtes on nad väga valivad, olgu see järve-, jõe- või mereroostik. Veepinna kõikumised ei tohi olla suured, niidetud roogudesse pesitsema ei tulda.
 
Hüübi isaslind, keda me kaamerapildis näinud ei ole annab kuni pesitsushooaja lõpuni huikamisega märku, et tema on selle territooriumi peremees. "Oma maadel" harrastatakse mitmikabielu, kolme, nelja emaslinnuga. Isaslind on ka märgatavalt suurem, kehapikkusega kuni kolmveerand meetrit, olles emaslindudest kolmandiku võrra raskem - poolteist kilo. Tiibade siruulatus küünib hüüpidel meeter kolmekümneni.
 
Pildi napsas Hagnat, LK foorumist
 
Uudishimust saab alguse „sportlik“ kalastamine

loe edasi

VIDEO: herilaseviude paar

$
0
0
Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee
 
 
Herilaseviu       Pernis apivorus
 
Ega tänavune aasta pole oma külmade , muutlike ja vihmaste ilmadega herilaseviudele pesitsemiseks kõige sobivam, aga aeg näitab. Pesa vanalinnud igal juhul külastavad ning kaameraväliseid häälitsusi on samuti kuulda.
 
Videos ilmub esimesena ja saagiga pesale isaslind, kelle seljasulestik on hallikaspruun (kõhualune heledam). Peasulestik hallikalt sinkjas ja muidugi erkkollased silmad. Pesitsema asutakse esmakordselt kolme aastastena.
 
Emaslinnu meelitas isaslind kohale kütitud linnupojaga. Tema sulestik on märgatavalt tumedam ning peasulestik tumepruun, kus säravad erkkollased silmad.
 
Herilaseviusid aetakse sageli segi hiireviudega ja pole nad nii vähearvukadki – pesitsejaid vast tuhatkond paari.
 
Loe lähemalt „Viuaasta“ herilaseviu leheküljelt: LINK

loe edasi

Maailma vanima kalakajaka sünnipäev!

$
0
0
Fotod Arne Ader
 
Kalakajakas Marta
 
Kalakajakas      Larus canus
 
Täna, 3. juunil saab kalakajakas Marta 34 aastaseks. Ta on koorunud Matsalus Kakrarahul ja pesitseb samas tänaseni.
 
Ornitoloog ja linnuökoloog Kalev Rattiste on Puises kajakaid uurinud pea nelikümmend aastat ning oli samuti töörühmas, kes „sünnipäevalapse“ rõngastas.
 
Seni loeti vanimaks kalakajakaks Taanist pärit lindu, keda nähti viimati 33 aasta ja 8 kuu vanusena.
 
Tänavu oli Martal ja Oskaril pesas kolm muna. Isaslind on Martast kaheksa aastat noorem, aga koos on paar pesitsenud 21 aastat.
 
Kalev Rattiste läheb kindlasti Martat õnnitlema – ühineme õnnitlustega!
 
Siia on sobilik lisada mõned Arne Aderi värsked pildilood: LINK
 
Kalakajakad Marta ja Oskar - 21 aastat kooselu

loe edasi

Viewing all 3756 articles
Browse latest View live