Fotod: Arne Ader
Händkakk
Händkakk Strix uralensis
Hämaruse saabudes valib händkakk omale sobivalt kõrge vaatluskoha, et pimeduse saabudes alustada jahti soode või rabade äärealadel, raiesmikel, põldudel...
Aga ikkagi, kuidas on võimalik hääletult lennata?
Kakusuled on sametise pinnaga, mis summutavad hõõrdumisel tekkiva heli ning kammitaoliste servadega labahoosuled suunavad õhuvoolu tiibadest eemale. Isegi väga lähedal olles, pole vaikse ilmaga, sõna otseses mõttes, midagi kuulda peale vaikuse - aga vaata, kakk lendab.
Händkakk on kehaehituselt tugev ja turd, pika sabaga ning heledama sulestikuga. Silmasõõride helehalli keskmes tumedad silmad, nokk kollane. Jalad valkjad, mustade küünistega. Pikkust on händkakul üle poole meetri, tiibade siruulatust üle meetri ja kaalu alla kilogrammi. Emaslinnud, isaslindudest kröömike suuremad.
Varemalt asustasid linnud vaid okasmetsi, nüüdseks ollakse kohanenud Lääne-Eesti puisniitudel ja segametsades. Saartel kohatud händkakud on tavaliselt eksikülalised.
Händkaku vaatlused: LINK
Händkakk