Fotod: Arne Ader
Rabahaned ja laukhaned
Suur-laukhani Anser albifrons
Sügisrändel olevate suur-laukhanede parved meil reeglina ei peatu. Läbirändajaid on kusagil paarisaja tuhande ringis ning mõnel kaunil sügispäeval võib ränne tunduda suisa „katkematu“. Nende meloodiline „laul“ ülelennul kõlab „kaga-kligi-kaga-kligi…“ erinedes oluliselt rabahanede pasundavatest ning nasaalsetest häälitsustest, kellega ka segaparvedes rännatakse (vaata Arne „peitepildilt“).
Liigitunnusena näeme nokatüvikul kaugelt märgatavat valget lauku see ulatub vanalindudel laubani. Rinnasulestikus on suur - laukhanedel hästimärgatavad ristitriibud (vaata Arne alumist pilti), sellised tekivad tänavusuvistele noorlindudele alles tuleva aasta suvise sulgimise käigus. Vanalindude nokk roosat värvi, justkui „valgeks kulunud“ nokatipuga. Noorlindude nokavärvus kaugelt vaadates kogu ulatuses hall. Kaal jääb paari, kolme kilo vahele, kehapikkust keskeltläbi seitsekümmend sentimeetrit ja tiibade siruulatust poolteise meetri ringis.
Sügisel võib mõni kogenud linnumees hea vaatlustoruga leida suurest haneparvest mõne üksiku väike-laukhane - tegu on haruldusega ehk Euroopa ühe ohustatuima hanelisega.
Suur-laukhaned