Fotod: Arne Ader
Mustlagled
Mustlagle Branta bernicla
Lääne-Siberis pesitsevad mustlagled on meie rannikul tavaline läbirändaja, aga vähearvukas peatuja, kohata võime neid veel novembris.
Kõige väiksemad hanelised, natuke isegi pardi mõõtu: kaalu kilo ringis, kehapikkust kuuskümmend sentimeetrit ja tiibade siruulatust igal juhul üle meetri. Liigikaaslastega võrreldes on mustlagled tumedaima sulestikuga: pea, paksuvõitu kael ja rind musta sulestikuga, sama värvi nokk ning jalad. Vanalindude kaela ilmestavad poolkuu kujulised valged laigud, mida me noorlindudel ei märka (vaata Arne pildilt). Selja- ja kõhusulestik pruunikashall (noorlinnud paistavad pruunikamad), kirjatud tumedamate laikudega (tumedam, kui valgepõsk lagledel) vaid sabaosa on valge.
Mustlagled on viimase veerandsaja aastaga teistelt hanelistelt „õppinud“ toitumist kaldalähedastel karjamaadel ning orasepõldudel. Tavalisem on väga heade ujujatena toitumine veetaimedest, vähemal määral selgrootutest.
Rännatakse väiksemate rühmades ning isegi pikki vahemaid läbitakse lennul madalal vee kohal, seda korrapäratus järjestuses, erinevalt teiste haneliste kombest lennata V kujulises kolmnurkades.
Võime kohata nii Väinamerel, Hiiumaal Ristna ninal, Saaremaa Sõrve säärel, Loode-Eestis Pakril ja Põõsaspeal, siseveekogudel vaid Peipsi rannikualal.
Mustlaglede vaatlused: LINK
Uudista Põõsaspea rändepäevikut: LINK
Mustlagled rändel