Pildi napsas Hagnat, LK foorumist
Rasvatihased
Nagu tavaks tutvustame neid tegelasi, keda kaamerapildis näha saame ja neid polegi nii vähe.
Rasvatihane Parus major
Hommikuhämaruses jõuab toidumaja esimeseks külalisena kohale mõni vanem rasvatihase isaslind eks kusagil läheduses ööbinu. Vahel pole tegutsejat pimedas nähagi, ainult kuulda.
Talveks koonduvad rasvatihased inimasustuse lähedusse ning põhjuseid selleks jagub küllaga. Ööbimiseks leiab uues kohas mõne karniisprao, rõdunurga, korstna, ahjuküttega majade hoovis puuriida või suviseks pesitsemiseks mõeldud pesakasti: kohti kuhu varjuda jätkub ja nõnda oledki toidule lähemal, lisaks kõigele on linnades mõne kraadi võrra isegi soojem, kui metsas.
Rasvatihastel pole välja arenenud harjumust või instinkti omale talvevarusid soetada, aga äärmiselt osavad ollakse välja otsima teiste värvuliste või teiste tihaste poolt puude koorepragudesse peidetud seemneid.
Rasvatihased on kõigist teistest tihastest suuremad: pikkust kuni viisteis sentimeetrit, kaalu paarikümne grammi ringis. Meil talvitub hinnanguliselt 0,6 kuni 1,2 miljonit lindu, aga tallindude loenduse lõppedes saame teile öelda täpsemad numbrid.
Sinakalt musta peasulestiku kõrval hakkavad koheselt silma säravvalged põsed ja kollasel rinnal must vööt. Sinakashallid on nii saba, kui tiivad, millel selge valge tiivavööt. Seljasulestik rohekaskollane, kuklalaik kollane. Silmad tumepruunid, nokk must ja jalad sinakashallid. Päris värvikad tegelased - kas pole?
Fotod Arne Ader
Rasvatihase isand
Rasvatihane
Kas välimuselt sarnaste rasvatihaste sugupooltel on võimalik vahet teha? Võib, aga järgnevad tunnused pole „tingimusteta reeglid“.
Täiskasvanud isaslinde eristab laiem must „lips“ rinnal, mis kõhualusel veelgi laieneb. Samuti tundub must peasulestik läikivamana ning nende käitumine toidulaual domineerivam.
Emas- ja tänavu suviste noorlindude kõhualune triip on tüki maad kitsam jättes vahel hoopis ebaühtlase mulje.
Kaamerapildis näeme päeva jooksul tegutsemas umbes kolmekümmet isendit. Päevalille seemet napsamas või rasvapalli külastatakse „tähtsuse“ järjekorras ning tugevamate isendite poolt on hõivatud ka toidulauale lähemate puude või põõsaste oksad.
Kui kõht täis, teeb tihastesalk söögikohalt minekut, et uurida, mis Otepääl sünnib või millist toidukraami teistel toitmiskohtadel pakutakse. Ringi liigutaksegi salkades, kuhu üpris sageli liituvad ka teised värvulised. Pöörakem tähelepanu - linnud peavad üksteisega „mõistlikku vahemaad“ sest liialt lähedale tikkujaga võib tülinaks minna.
Lähemate kuude jooksul toimub rasvatihaste käitumises rida muutusi ning meie katsume nende tegemistel pilku peal hoida. Juba jaanuaris, kui ilmad soojemaks lähevad võime kuulda rasvatihaste laulu…
Päevasündmusi kajastab LK foorum kaamera avamise ajast alates: LINK