Quantcast
Channel: looduskalender.ee
Viewing all 3756 articles
Browse latest View live

Linnuvaatleja päevik - 4.04

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Suurkoovitaja
 
Linnuretk Pärnumaale kulges suure ringiga Laeva ja Navesti poldrite kaudu. Üleujutatud poldrid olid paksult luiki, hanesid ja parte täis, aga kedagi eriti põnevat siiski ei leidnud. Mõlemal poldril oli uue saabujana kohal aga suurkoovitaja, tegemist on minu aastanimekirja 137. linnuliigiga.
Pärastlõunal oli Pärnumaa heades „haneaukudes” Uulu ja Häädemeeste vahelistel põldudel tuhandeid linde näha. Aga haned olid nii närvilised, et tõusid juba vähemalt kilomeetri kauguselt lendu ning raride ja kaelarõngaste otsimisest ei tulnud midagi välja. Ka õhtune kakuretk ei olnud just eriti tulemuslik. Ehkki ilm oli selge ja vaikne, õnnestus Luitemaa metsadest vaid üks värbkakk üles leida. Pole õrna aimugi, miks kakud häält teha ei tahtnud? Siin peaks alati mitu liiki kuulda olema. Õhtune metsaretk siiski ilma uue liigita ei jäänud, aastanimekirja 138. linnuliigiks sain lõpuks metskurvitsa.

loe edasi


Kas koos valge-toonekurgedega saabub kevad?

$
0
0
Foto: Arne Ader
 
Valge-toonekurg
 
Valge-toonekurg      Ciconia ciconia
Valge-toonekure saabumisest on viimastel päevadel teateid üle Eesti.
 
Paljude meelest kuulutavad saabujad kevade algust ja ega see vale pole. Vesilikud on väljas ja rändavad kudeveekogude poole, järgmise nädala ennustatud soojaga algab eeldatavalt pruunide konnade suur kevadine liikumine. Peab „õigel“ ajal kohal olema – paigatruud linnud hõivavad kärmelt pesad, tegu on suures osas isaslindudega, kes pesal seistes oma peremehestaatuse nokaklõbistamisega teada annavad. Tundub sedamoodi, et isaslind tunnistab potentsiaalse partnerina esimest pärale jõudnud emaslindu, aga kui eelmisel aastal samas pesas pesitsenu hiljem kohale jõuab puhkeb emaslindude vahel päris arvestatav võitlus ja eemalt vaadates tundub ei tundu isaslinnule muret valmistavat kumb emaslindudest peale jääb...
 
Paar asub hoolega pesa kohendama ja lisamaterjali tooma. Valge-toonekurgedel lõpeb aeg – ajaline pesamaterjaliga täiendamine praktiliselt koos pesitsemise lõpuga ning selleks kõlbab kõikvõimalik materjal ja träna, mida inimeste lähedusest leiab: kaltse ja kilet, pappi ja paberit, hoovil vedelenud mänguasju, vahel metallist esemeid...  lisaks looduslikele.
 
Aprilli lõpus, mai alul, kui esimesed munad pesas vaatleme kurepere järgmisi tegemisi.
 
Kunstlike pesaaluste ehitamisega saab tutvuda SIIN

loe edasi

Linnuvaatleja päevik - 5.04

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
 
Pika retkepäeva jooksul sai suur osa Pärnu - ja Läänemaa parimaid veelindude rändepeatuspaiku üle vaadatud. Hommikul alustasin Häädemeestel, teele jäid Audru polder, Matsalu laht (Keemu, Haeska), Põgari, Haapsalu ja õhtul jõudsin isegi veel Keila külje alla Tuula põldudele. Kui eile õnnestus vaid paar kaelarõngast ära lugeda, siis tänane saak oli oluliselt parem – kokku 12 rõngast, sh 2 väikeluike, 1 rabahani ja 9 suur-laukhane. Tänavu on mul õnnestunud juba 30 kaelarõnga koodid ära lugeda.
 
Naaskelnokk (05.04.2012 Põgari)
 
Minu aastanimekirja lisandus päevaga 3 uut liiki. Matsalu rahvuspargi aladel märkasin Meelvas tee servas raplevat tuuletallajat, Kloostri vanal pesapaigal istus valge-toonekurg ja Põgari rannaniidule olid naaskelnokad kohale jõudnud. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 141. linnuliiki.
Päeva rariuudis tuli Kablist, seal nähti stepi-loorkulli. Väga varane leid, s.t. läbi aegade varaseim leid Eestis. Tavaliselt eksib see liik meile aprilli lõpus ja mai alguses. Ise leidsin aga uuesti üles mõni päev tagasi Keila külje all Tuula põldudel nähtud punakael-lagle. Tavaliselt see liik eriti hästi bongatav ei ole, sest haneparved liiguvad pidevalt ringi ja suurest parvest on üksikut lindu väga raske üles leida.

loe edasi

Looduse Aasta Foto 2012 - valik noorte autorite pilte

$
0
0
Korraldaja: Looduse Omnibuss
 
 
Tänavusele fotovõistlusele saabus noortelt, kuni 19-aastastelt autoritelt, ligi 1500 loodusfotot. Näitame väikest valikut parematest töödest nüüd ka internetis. Loodame, et nende kaunite piltide vaatamine ergutab huvi looduse ja fotograafia vastu. 
 
Vaata galeriid:
 
Järgmist valikut saame internetisnäha nädala pärast. 
 
Pildiprogramme Looduse Aasta Foto 2012 parematest töödest näitame suurelt ekraanilt 28. aprillil Estonia kontserdisaalis ja 1. mail Jõhvi Kontserdimajas. Selleks ajaks valmib ka uus Loodusfoto Aastaraamat, kus on sees kõik tänavusel võistlusel tunnustatud tööd.

loe edasi

Linnuvaatleja päevik - 7.04

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Urvalind ja lepaurvad
 
Eile hommikul pidin Tallinna sadamast linnuvaatlejate raskekahurväe peale korjama, aga laevast astus maha vaid pool seltskonnast – Ukker ja Gusse. Kaks meest – Jände ja Tuukka – jäid Helsinki sadamas liiga pikalt kohmitsema, laeva uksed pandi nina all kinni ja nii nad laevast maha jäidki. Kuna pühade puhul oli reisijaid palju ja uusi pileteid polnud lootustki saada, siis üle lahe nad enam ei pääsenudki, isegi kopteriga mitte. Uskumatu lugu, mida veel aastaid meenutatakse.
Retkesihiks oli meil Sõrve linnujaam Saaremaal. Teel tegime peatuse Keila külje all Tuula põldudel, kus praegu on maas umbes 10000 hane. Suurest hanemöllust leidsime uuesti ka siin juba mõnda aega peatunud punakael-lagle üles. Mitmed linnuvaatlejad on seda lindu korduvalt bongata üritanud, aga alati pole see õnnestunud. Meile hakkas see elukas aga kuidagi väga lihtsalt silma. Oma aastanimekirja 142. liigiks sain Tuula põldudelt luitsnokk-pardi.
Täna oli Sõrve säärel õige vastik ilm – kogu päeva sadas lund, aga see meid eriti ei kohutanud. Kompasime mitu korda linnujaama ümbruse rannad ja niidud läbi ning vaatasime põhjalikult siinsed lindude toitmiskohad üle. Linnujaama ümbrus ja tegelikult kogu Sõrve säär kihas lindudest. Halva ilma eest otsisid varju paar tuhat vintlast, peamiselt metsvindid ja urvalinnud. Põnevamatest lindudest hakkas teiste hulgas silma vähemalt 5 hele-urvalindu ja 23 suurnokk-vinti. Uutest saabujatest leidsime hommikul Sõrve säärelt ühe väikekoovitaja ja tõmmukajaka ning õhtul lendas üle 2 räusktiiru. Loode majaka juures olla kividel 3 tutt-tiiru istunud, aga kuna ise torutasin sel ajal merd, siis need elukad jäid täna mul nägemata. Seega lisandus täna minu 2012.a nimekirja 3 uut liiki, kokku on neid nüüd 145.
Kui Sõrve säärel oli täna väga halb ilm ja ränne olematu, siis Kablis oli täna väga kõva rändepäev. Täpsemalt saab lugeda Kabli linnujaama päevaraamatust.

loe edasi

Aprilli naljad

$
0
0
Foto: Arne Ader
 
Lapsuliblikas paiselehel
 
Paiseleht      Tussilago farfara
 
Just selline on aprilli ilm. Harjumaal pea viieteistsentimeetrine lumikate ja õhusoegi kerges miinuses.
Tartus seitse soojakraadi ja paiselehed täies õies...

loe edasi

Ootame lihavõtte linnuvaatluse ankeete

$
0
0
Tekst: Tarvo Valker, EOÜ
Foto: Arne Ader
 

Sookured
 
Lihavõtte linnuvaatluseks jagus tänavu Eestimaal kõike - küll suurt kevadet, küll sügavat talve tihedate lumesadude ning lumme mattunud põldudega. Loodetavasti leidsid linnusõbrad siiski kõigis Eestimaa nurkades mahti igasuguse ilmaga ka linde jälgida. Annan teada, et esmased kiirtulemused lihavõtte linnuvaatluse kohta tehakse avalikuks juba saabuval kolmapäeval. Seega oleks väga meeldiv kui pärast linnuretke veel natukenegi energiat leiaksite ja oma vaatlusankeedid EOÜ-le hiljemalt homme hilisõhtuks ära saadaksite e-posti aadressil: tarvo.valker@eoy.ee
 
Vaatlusankeedi leiab Eesti Ornitoloogiaühingu koduleheküljelt:
 
Linnukevade jätku soovides,
Tarvo

loe edasi

Sookured saabuvad

$
0
0
Foto: Arne Ader
Loodusheli: Veljo Runnel
 
Sookuretants
 
Loodusheli SIIN
 
Sookurg      Grus grus
 
Väikesed sookurgede seltsingud saabusid juba märtsis. Enamus linde on saabumas juba suuremate parvedena, kus paarikümne linnu ringis. Kevadised rändeparved on palju väiksemad, kui sügisesed kurekolmnurgad.
 
Pikaealistel lindudel algab ka pesaelu vanemalt. Kolmeaastaste noorlindude paarid moodustuvad juba talvitusaladel ja esimesel kooselu suvel hõivatakse  omale sobiv territoorium. Kurnani enamalt jaolt ei jõuta. Neljandal-viiendal kevadel on sookured piisavalt täiskasvanud ja saavad järglasi.
 
Sookurgede tants on omaette vaatepilt, keeruline kirjeldada, seda peab ise nägema (vaata Arne pildilt). Kru-kruu, on looduses liikujale tuttav heli ja seda häält teevad kurepaarid duetis – üks kurepaarist hõikab ja teine vastab koheselt.
 
Saabujad hõivavad omale sobiva maaala pesitsemiseks - see on kindlasti vesine, kas lage- või põõsassoos, järvede tümadel kallastel, rannaluhtadel... Ikka sinna kuhu pole asja rebastel, kährikutel. Pesa on lihtne kuhi lähedalolevast materjalist: mätastest, kulust, pilliroost jms-st. Enamus pesitsejatest alustab munemist aprilli teisest poolest alates. Emaslind muneb üldjuhul kaks suurt rohekat tooni muna, mis punaka kirjemustriga ning asub neid kohe hauduma, teda asendab sageli isaslind. Pesalt lahkudes varjatakse munad kõrtega. Pesitsuse ajal ollakse vaiksed ja peidulised vaid varahommikul võime sealt kuulda pesitseva paari valju duetti.

loe edasi


Linnuvaatleja päevik - 8.04

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Kaelustuvid
 
Sõrve säärel oli hommikul ilus selge ilm, aga natuke külmavõitu ja tugeva põhjatuulega erilist rännet ei toimunud. Pigem liikus osa lindudest hoopis lõunasse tagasi, näiteks kaelustuvisid tuli paari tunni jooksul põhjast tagasi umbes 1500. Uutest saabujatest võis hommikul Sõrve säärel näha kahte jõgitiiru ja nelja tutt-tiiru. Saaremaalt sain oma aastanimekirja veel ühe uue liigi – roo-loorkull rändas Tehumardi külas põhja suunas.
Päeva teisel poole sai juba Läänemaa märgalasid üle vaadatud. Luiki, hanesid, parte, varte, kosklaid ja teisi veelinde olid kõik kohad täis. Kõiki põnevamaid vaatlusi näeb e-Elurikkuse andmebaasis. Uutest liikidest lisandus minu aastanimekirja Põgari rannaniidul tutkas ja Saunja lahel hüüp. Minu 2012.a nimekiri sai täna juurde 5 uut linnuliiki, kokku on neid nüüd 150.

loe edasi

Aprilli esimene nädal: Kevad tuleb tuisusammul

$
0
0
Tekst: Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Fotod: Arne Ader
 
Tulvaveele on laskunud puhkama väikeluiged. Alam-Pedja
 
Vuhinal tuhiseb must mööda tuul, kihutan rattal kevadesse. Ümberringi lõolaul, kiivitajate hõiked, hanede kaagatused... Ja siis äkki – pisike  kollane täpike mulluses kulus püüab mu pilku. Paiseleht! Ja siis teine, kolmas, neljas – terve kesa on korraga päikest täis.
 
Nädala neli ilmamärki:
lendav valge-toonekurg,
vudiv ämblik,
paiselehe õiepäikesed
ja lumest poolekslõigatud Eesti.
 
Kevadpühade hommikul, kui lihavõttejäneste parv on tuisanud läbi tubade ja poetanud igale poole värvilisi mune, tuiskab õueski. Kevadist lumekoledust peavad taluma pühade ajal küll peamiselt pealpool Pärnu jõge paiknevad inimesed, Lõuna-Eesti naudib veel malbete lumehelbekeste langemist päikesesoojale murule. Laupäev siin lõunaosariikides oli aga täiesti lõunalik. Hommikul rattasõidul avastatud paiselehe-kevadunelm viis mind taas mõttele, et kevadesse saab end unistada. Kindlasti oleks olnud võimalik kevadlillekestest tuhinal mööda sõita, niivõrd väikesed olid need õied, pisikesed ja pontsakad, täis suureksaamise tahet. Aga kevadeootus oli mu südames. Ja kui nägin ühte, siis märkasin ka teist ja ainult hetkega avaneski kogu kevadmaailm mu ees. Kevadeavastamisrõõmu tahtsin pakkuda ka tütrekesele. Koju jõudes joonistasin paiselehtede paiknemise kaardi ja seletasin, kus päikeserattakesed end peidavad. Aotäht kutsus kaasa 6-aastase Mari ja kiivrid peas, kaart näpus, tõttasid nad ratastel avastusretkele. Põnev oli binokliga jälgida, kuidas nad igas teeotsas rattalt maha tulid ja arutlesid, tasapisi, aga kindlalt rühkisid nad kevade poole. Ja juba poole tunni pärast tulid nad tagasi suure peotäie kevadõitega. Seda kevaderõõmu oli meie tuba täis õhtuni ja isegi õues ei pääsenud lumi sadama.
 
Jõeluha õrnal jääl ukerdav kährik on läbimärg. Soomaa
 
Lauluootuses ilm
Rändlinnud ei paista lumest suurt hoolivat. Neljapäeval ja reedel saabusid valge-toonekured kõikjale Eestise. Laupäeval tulid valjuhäälsed sookured ja täitsid taeva rõõmsate huigetega. Haned, jah haned, nemad sebivad siia-sinna, kord põhja või lõunasse ja siis tuulekannul itta või läände. Küllap nad juba ka rohelistel orasepõldudel kusagil nakitsevad, aga mina olen neid küll ainult lennus näinud, nii paarkümmend kaagatajat korraga. Võru lähistel on teedel ka suured metsvindiparved, üht kössitavat rändelt tulnud vinti nägin ka eelmise aasta pesakoha lähistel tegutsemas, aga laulma ta veel ei kipunud. Aga musträstad teevad küll juba kõvasti häält ja lõokesed hoiavad territooriumi, visates võõrale alale tungijale kõrvu kauni ja rünnaka laulu. Kiivitajad kükitavad lombiservades, kolmekesi kokku sattudes läheb neil kõvaks kismaks ja kisaks. Ja talvikesed, nemad teevad juba väljuhäälselt naaberriigi turismireklaami: „Siit-siit-siit saab Riiga...“
 
Üleliigne rasv lindudele
Lindude tegemisi ei saa tuvastada ainult laulu järgi, Võrumaal Kütiorus oli lumevabade laikude lehekiht kõik tagurpidi keeratud, piilutud iga risuhunniku ja oksaraokese alla. Rästad ja kuldnokad tuustivad just sellistel külmadel päevadel nii peidus putukaid ja tõugukesi. Lume-Eesti elanike linnutoidulauad võiksid küll praegu paksult süüa täis olla, nii saab näha ilmaimesid – käblikut ja punarinda ning tavatuid rästaid ja kuldnokkasidki. Meil on rõdul väljas kõik talvel külmaga ärapõlatud rasvapallid ja nende ümber käib nüüd tõeline möll. Isegi harakas. Too ahnepäits üritab küll ühe suutäie asemel kogu võrgutäiega lahkuda.
 
Salumetsades tärkab karulauk
 
Lõhnalummas mesilane
Aga lehepudi sees tasub lindudel sobrada küll, sest putukad on nüüd elule ärganud. Ringikrõbistavale ämblikule järgneb peagi lepatriinu, potsti kukub lehtedele veel poolunine kärbes. Lillepeenras põriseb lumikellukesel esimene mesilane. Kas olete nuusutanud, kui hea lõhn on lumikellukesel?  Ja õhus on juba sääski. Nõgeseliblikaid on sel aastal aga tõesti palju. Mullapinnast, õigemini peaaegu mullapinnalt ukerdab vastu vonklev, roosa vihmauss. Puugid on väljas! Metsaalune on täis mitmet-setmet sorti seeni, millele ma nime anda ei oska, ainsad, kes tuttavad, on karikseened.
 
Ülased tõstavad päid
Kõige rõõmsam on aga ligi kümnekraadiste kevadilmade üle taimeriik. Sinililled avavad ka metsaveeres oma sinisilmad, rabarberi punased müksud kõrguvad peenramaal, murulaugul kerkib kena roheline habe. Kaja Kübar teatab pärnumaalt, et neil on kuldtähtede lehed juba 6–7 cm pikkuselt väljas: „Noored nõgesed on ka olemas – sellised rohekaspunased. Ülase lehed tulemas, varred veel veidi longus ja lehed pole ka laiali. Naadilehti veel ei märganud.“ Pungad on puudel pakitsemas ja avali, Airi-Hallik Konnula Urvaste kandist saab üllatuseks oma taas jooksma hakanud vahtralt veel paar liitrit vahtramahla. Aga kõige kummalisem kevademärk, mida eelmisel nädalal kogesin oli see, et meie kodu ukse taha tuli väike poiss suure pesakastiga ja otsis Aotähte: „Tahan selle Aotähele kinkida.“
 
TSITAAT:
Tere-tere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!
 
SOOVITUS:
Halli kivi peal kasvavat sammalt kutsutakse Helmes sammaspooliku rohuks. Sammaspoolikut arstitakse siin järgmiselt. Tuleb kasetohk võtta, millele tuleb peale teha juudi rist. Selline kasetohk tuleb hoida natuke aega sammaspoolikul ja siis heidetakse põlevasse ahju. See ristiga tohik aitab ka valu vastu. Näiteks kõhuvalu kaob kohe, kui seda tahku kõhu valutaval kohal hoida. Helme
 
Salumäe ohvriallikas. Matsalu
 
Eesti allikad: Salumäe Silmaallikas
Risti-Virtsu maanteelt juhatab teeviit Salevere Salumäele. Salumägi on muistne linnamägi, nii umbes 20-meetri kõrgune seljandik, mille loodekülg on järsk paesein, lõunapoolsemad küljed on aga lauged. Kõrgendiku merepoolne järsk paesein on ürgvana ja selle seinast voolab välja Silmaallikas, mis olnud vanadel aegadel ka ohvripaigaks. Allikale pääseb matkaja mööda Salevere matkarada. Vanarahvas teadis rääkida, et allikavesi tegi silmad terveks ja pesija nooremaks. Veel põnevamaks teeb aga allika uskumus, mille järgi saavat jaanipäeva südaööl allikaveega silmi pestes isegi pime nägijaks. Just kevadel on Salumäel palju põnevat näha, seal kasvavad väekad kevadtaimed, millest abi kevadväsimuse vastu.

loe edasi

Must-toonekurgede paar on pesal

14. NÄDAL 2.4.2012-8.4.2012. Jõgeva ümbruses

$
0
0
Koostajad Laine ja Vello Keppart
Foto: Margit Mõttus
 
Lumelained
 
Nädal oli talvine. Hommikuti oli maastik lumest valge. Päevaste plusskraadidega tekkisid põldudel lumevabad laigud, kuid hommikuks oli maa uuesti valge. Teisipäeva ja kolmapäeva hommikul mõõdeti lume paksuseks 8...9 sentimeetrit. Külmatunnet süvendas veelgi sageli esinev tugev tuul. Kõige külmemad olid kolmapäeva ja neljapäeva hommikud, kui õhutemperatuur langes ‑9…‑10 kraadini ja kõige soojem oli ilm neljapäeva õhtupoolikul, kui õhus  mõõdeti sooja üle 7 kraadi. Esmaspäeval ja pühapäeval jäi õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolele. Maapind külmus külmade ilmadega kuni 6-7 sentimeetri sügavuseni ja sulas päeval päikese ja plusskraadide mõjul pinnalt mõne sentimeetri sügavuseni uuesti ülesse. Selline külmumise ja sulamise vaheldumine lõhub taimejuurestikku ja põhjustab külmakergitusi, eriti raskema lõimisega muldadel.
 
Sellist, pärast sooja ilma esinevat lumega järeltalvist perioodi kutsutakse lõokese talveks. Kuidas küll maapinnal toituvad lõokesed, kiivitajad, haned, toonekured, sookured külmunud mullaga ja lumevaiba alt toidu kätte saavad? Näha oli toiduotsingul suuremaid rändlindude salkasid: haned, kiivitajad, metsvindid, kuldnokad, kaelustuvid. Metsvinte ja lõokesi meelitasid lumevabad maanteed, paljudele lindudele olid „sahvriks“ aga suurvee lombid ja veekogude kaldad. Kevade areng peatus, suurvesi taandus ja Pedja jõgi on taas oma tavalises sängis.
 
Jõgeval, 9.4.2012
 

loe edasi

Kirilindudest

$
0
0
Foto: Urmas Tartes
 
Seitsetäpp-lepatriinud tulevad kevadel samblikust välja
 
Seitsetäpp-lepatriinu     Coccinella septempunctata
Kõik lepatriinud talvitusid täiskasvanud mardikatena. Juba eelmise soojalainega väljus osa neist oma peidukohtadest, vahel võib neid hulgi koos talvituda mõne akna piirlaua vahel, mõne isendi kaupa pehkinud puurondis või oksatüükas, aga tegelikult võivad triinud talveks peituda päris ootamatutest kohtadest.
 
Virgunud valmikutel kestab paastuaeg. „Patareisid“ laetakse päikesepaistel peesitades, ööseks varjutakse lähedasse kooreprakku. Lõuna-Eestis paiseleht õitseb, aga tõeline nektaripidu saabub alles paju-remmelga õitseajaga ning seda aega ootavad nii triinud, meemesilased, kimalased, liblikad, kärbsed kui teised vähemad-suuremad mutukad.
 
Meil elutseb poolsada lepatriinu liiki – tuntuim on seitsetäpp-lepatriinu ning tavaline viistäpp-lepatriinu, harvemini trehvatav on kakstäpp-lepatriinu. Täppide arv annab võimaluse liiki määrata, vanusega koos täppe lepatriinudel juurde ei teki.

loe edasi

Linnuvaatleja päevik - 9-10.04

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
 
9. aprill
Juba varavalges sai Põõsaspea neemele staiama mindud. Oli küll ilus hommik, aga suuremat sorti lindude liikumist ei toimunud. Vähesel määral mustvaeraid, hahkasid, kormorane, aule ja valgepõsk-laglesid siiski rändas itta. Rändajate hulgas oli ka üks sarvikpütt ning merelt tuli randa maha kõrvukräts. Mõlemad on minu aastanimekirja uued liigid, kokku olen 2012. aastal vaadelnud nüüd 152 linnuliiki.
Teel Tallinnasse sai taas Keila külje all olevad Tuula põllud üle vaadatud. Hanesid oli üleujutatud heinamaadel endiselt kõvasti – kokku vähemalt 8000 lindu. Suure massi seest leidsime taas punakael-lagle üles, silma hakkas ka üks lühinokk-hani. Lisaks õnnestus 9 kaelarõngast ära lugeda – 6 rabahane, 1 suur-laukhani ja 2 väikeluike.
Kuna Ukul jäi laeva väljumiseni parasjagu piisavalt aega, siis sai pärastlõunal veel ka Jõelähtme prügila aia taga kajakaid torutamas käidud. Alal tegutses vähemalt 5000 kajakat, aga esmapilgul kedagi põnevat teiste hulgast ei leidnud. Selle teadmisega me sadamas ka laiali läksime.
 
Jääkajakas Jõelähtme prügilal 09.04.2012, leitud alles fotolt (Uku Paal).
 
Aga kella kuue paiku õhtul läks äkki kiireks. Algatuseks teatas Uku, et prügilas tehtud fotodelt leidis ta suure kajakaparve seest ühe jääkajaka. Seda elukat me (vähemalt mina) kohapeal üldse ei märganud. Ja peaaegu samal hetkel saabus info, et Pärnumaal Orikülas nähti eile õhtul sinisaba! Fotot linnust näeb Estbirdingu galeriis. Seda lindu on linnuharulduste komisjoni andmetel Eestis varem üldse vaid 3 korda kohatud, viimati 1995. aastal. Kuna olin just Pärnumaale suundumas, siis otsustasin asja kohapeal uurimas käia, ehk on lind veel kohal, ehkki lootust nagu eriti polnud. Aga nii kõva rari puhul tuleb igaks juhuks vähemalt üritada. Sai siis alal kuni pimedani ringi vaadatud, sinise sabaga lindu siiski enam ei leidnud. Aga siis tuli Rariliini kaudu teade, et Haapsalus on promenaadi serva 2 punanokk-varti ööbima tulnud. Selle peale keerasin otsa ringi ja suundusin Pärnumaa asemel Haapsallu. Öösel tänavavalgustuse valgel polnud rannas kedagi näha, sai mõneks tunniks magama mindud, et siis hommikul varakult platsis olla.
 
10. aprill
Täna olin siis enne kukke ja koitu Haapsalu promenaadil jalutamas, aga siia ööbima jäänud punanokk-varte polnud kusagil. Tundub, et kordub mõne aasta tagune lugu. Siis ilmutasid punanokad samas kohas ennast pikema aja jooksul, aga mõni mees pidi õige mitu korda bongamas käima, kuni lõpuks linnud ära nägi. Vaatasin täna Haapsalu ümbruse rannad ja lahesopid päeva jooksul mitu korda üle. Õhtul oli otsijaid teisigi, bongareid tuli Haapsalust ja Tartust, aga linde täna enam ei leitud. Ehk on homme rohkem õnne. Vastasel korral hakkab kerge bongarimasendus peale tulema. Peab vist Senderile miskit paremat meelehead pakkuma.
Uue liigina nägin täna Põgari rannaniidul soorüdi, minu 2012.a nimekirjas on nüüd 153. linnuliiki.

loe edasi

Tiina ja Tiit pesal

$
0
0
Veebikaamera pilt: Macko, LK foorumist
 
 
Pildil vasakpoolne, veidi suurem ja märgatavamate valgete laikudega mustas sulestikus on isaslind.
 
Tavaliselt on must-toonekure isaslinnud varajasemad saabujad, et pesapaik hõivata, aga see pole reegel. Tänavugi saabus emaslind Tiina pesale 28. märtsil, samal päeval, kui kaamera tööle sai. Kogu lumine ja külm lõokesetali tuli pesal üksi veeta ja kaaslast oodata.... Nagu me juba varem oleme toonitanud saabuvad mustad kured pesitsusalale üksikult.
 
Eile õhtul saabunud isaslindu ootas Tiina kuraditosin päevi ja „kahtluseuss“ tikkus vahepeal hinge pugema, kuidas siis tänavu pesitsemisega jääb?
 
Kas ootame pühapäevaks pesasse esimest muna?
 
Päeva ülevaadet nii pildis, kui videos vaata foorumist, talletatud on kõik pisiasjad:

loe edasi


Väikesed päikesed

$
0
0
Foto: Arne Ader
 
Paiseleht
 
Paiseleht     Tussilago farfara
 
Heinakulus nurmedel, kraavikallastel ikka päikesepoolsetel nõlvadel, tihemini niiskel liiva või savipinnasel säravad avanenud paiselehe väikesed koldkollased õied oma lühikeste võrkvillaste varte tipus. Päev-päevalt venivad varred pikemaks, mis teevad paiselehed üha nähtavamaks halli-pruunitoonilises luitunud kulumaastikus.
 
Vaatame õisi veidi lähemalt – servmised keelõied on emasõied ja putkõied enamasti isasõied. Paiselehed on putuktolmleja. Mutukad saavad taimelt õietolmu, mitte aga nektarit.

loe edasi

Linnuvaatleja päevik - 11.04

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
 
Hommikul vaatasin Haapsalu ümbruse rannad ja lahesopid uuesti üle, aga üleeile Haapsalu promenaadi servas nähtud punanokk-varte enam ei leidnud. Loodetavasti nähakse seda liiki Eestis sel aastal veel ja siis bongamine vast õnnestub. Tegelikult on selle liigi leidmise parim aeg alles tulemas, linnuharulduste komisjoni andmetel on teda meil kõige sagedamini mais kohatud.
 
Kanada lagle (11.04.2012 Audru polder)
 
Võtsin suuna Pärnumaale ja tee peal hakkas Lihula lähistel silma kaljukotkas. Lendas teine kaugemal soo kohal, rongad kannul. Seda liiki polnud ma tänavu veel kohanud. Esimese tõsisema peatuse tegin Audru poldril, kus üleujutatud heinamaadel peatub tuhandeid hanesid ja parte. Põnevaimaks liigiks oli siin vast kanada lagle, keda poldri kõrval oleval golfiväljakul oli 25 tükki ringi jalutamas.
 
Nurmkana (11.04.2012 Pulgoja)
 
Häädemeeste lähistel Pulgoja rannaniidul poseerisid tee servas 2 nurmkana. Veel kümmekond aastat tagasi oli ta suhteliselt tavaline lind, keda võis igal pool teeservades näha. Aga nüüd on ta lausa harulduseks muutunud. Olen sel aastal seda liiki üldse vaid kahes kohas näinud. Ilmselt on kiiresti kasvava arvukusega väikekiskjad nurmkanad lihtsalt nahka pannud.
Õhtuks jõudsin Kabli linnujaama ja siit sain oma aastanimekirja uueks liigiks metstildri. Kokku on minu 2012.a nimekirjas nüüd 155 linnuliiki.

loe edasi

Linnuvaatleja päevik - 12.04

$
0
0
 
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
 
Hommikul sai mõned tunnid Kabli linnujaamas rännet jälgitud. Seal käib sel aastal järjekordne kevadrände seireprojekt, toimuvast saab lugeda linnujaama päevaraamatust. Täna hommikul võis seal päris korralikult värvulisi rändamas näha, aga oli ka muid linde liikumas. Oma aastanimekirja uuteks liikideks sain Kablist kalakotka ja männi-käbilinnu.
 
Hõbehaigur. (05.05.2010 Kärevere luht)
 
Õhtuks olin tagasi Tartus, ka teel tuli uusi liike juurde. Häädemeeste küla vahel nägin kivitäksi, esimesed linnud on just viimastel päevadel Eestisse saabunud. Tartumaal Rämsi poldril tegutses üks hõbehaigur. Ehkki Tartumaa märgaladel on hõbehaigruid juba mõnda aega nähtud, polnud see liik mulle sel aastal veel ette sattunud. Tänavu kevadel on hõbehaigru vaatlused taas sagenenud ja võib oletada, et seni ainsale pesitsuspaigale Tartumaal Ilmatsalus lisandub mõni uus koht juurde. Rämsi poldril nägin ka kahte rägaparti. Nüüd on mul tavalisematest veelindudest (hanelistest) sel aastal nägemata veel vaid mustlagle, kelle ränne läheb lahti mais. Ülejäänud haned ja pardid on juba rarid ja nende leidmine saab raske olema. Minu 2012. a nimekirjas on nüüd 160 linnuliiki

loe edasi

Suitsupääsukesed Pärnumaal

$
0
0
Teade ja foto Karl Ander Adami, www.adamifoto.com/?pid=1089
 

 
Vaatluse koht: Oriküla, Vändra Vald, Pärnumaa. Peale selle, et siin Orikülas oli 13.aprillil üle 17 kraadi sooja, tiirutavad meil juba ka suitsupääsukesed.

loe edasi

Linnuvaatleja päevik - 13.04

$
0
0
Linnuvaatleja Margus Otslinnuvaatleja.ee
Foto: Arne Ader
 
Väike-lehelind
 

Täna sai vaid lühem retk Aardla poldrile tehtud. Uutest liikidest oli kuulda kukkurtihast ja väike-lehelindu. Minu 2012.a nimekirjas on nüüd 162 linnuliiki. Kukkurtihane on juba nädala Tartu ümbruses kohal olnud. Kuna ise olin pikemalt läänerannikul, siis kohtusin alles täna selle linnuga, kuulda oli vähemalt 6 isendit. Väike-lehelind on just viimasel paaril päeval arvukamalt saabuma hakanud, teised lehelinnud tulevad natuke hiljem. Aga soojalainega on lõpuks esimesed suitsupääsukesed kohal, täna nähti neid Pärnumaal Orikülas ja Kabli linnujaamas.

loe edasi

Viewing all 3756 articles
Browse latest View live